Rohkem kui kuu aega on Võrtsjärve ümbruses liikvel olnud suured haneparved, kes hommikuti ja õhtuti veekogude ja toitumiskohtade vahet saalivad. Lindude arv ulatub tuhandetesse, ringi lendavad nad paarisajaste, aga ka väiksemate salkadena.
Haneparved uputavad põlde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin kandis keegi sellist rännet ei mäleta,» nentis ka Viiratsi valla Koorti talu peremees Riho Hint. Erinevalt varasematest aastatest on suuri haneparvi märgata Viljandi ümbruses.
«Õhk oli hanedest must,» kirjeldas üks pealtnägija kolmapäeval Holstre-Nõmme juures nähtud pilti.
Haneuurija Aivar Leito sõnul on Eesti praegu vähemalt 100 000 hane ja 150 000 laglet, kes toituvad siin, enne kui põhja poole edasi lendavad.
«Edasiränne ongi juba alanud,» ütles Leito.
Tarvastu valla osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurk rääkis, et haned maanduvad sageli äsja külvatud teraviljapõldudele ja söövad külvi hõredamaks.
«Oleme neid veidi õpetanud: sõidame autoga mööda põlluservi ja anname signaali, siis lendavad nad minema,» kirjeldas Nurk.
Osaühingu Nukike juhatuse liige Jaan Pärl nentis, et haned on järjekindlad ning pöörduvad natuke aega pärast hirmutamist põldudele tagasi.
Enamik hanesid otsib kõhutäidet siiski rohumaadelt, eriti kohtades, kus asuvad veesilmad.
«Meil on üks ristikupõld, kus on mullust otra all, seal käib palju hanesid,» lausus osaühingu Sakala Põldur tegevjuht Kaimo Maiste.
Rändepausi pidavad haned rändavad tavaliselt edasi pesitsuspaikadesse Valge mere ääres. Peamised läbirändeliigid on raba- ja suurlauk-haned.