Maksu- ja tolliameti andmetest selgus, et Eesti töötajate ühe kuu keskmine brutosissetulek käesoleva aasta esimeses kvartalis langes ning oli märtsi lõpul 3,5 protsenti ehk 450 krooni väiksem kui aastavahetusel. Ühe kuu keskmine brutosissetulek oli 12 449 krooni.
Et riigi- ja omavalitsusasutustes pole palgakärbet tehtud, võib väita, et erasektori töötasud on aastavahetusega võrreldes tegelikult veelgi enam kokku kuivanud.
Samas ei saa tähelepanuta jätta, et aasta esimene ots on alati statistika poolest näidanud madalamaid sissetulekuid kui lõpp.
Ent siiski on selge, et harjumuspärast kasvu lähiajal tulemas pole. Kui muidu võiks jutt riigi teenistuses olijate, sealhulgas arstide, õpetajate, politseinike ja tuletõrjujate palkade vähendamisest mõjuda laustotrusena, siis täna tundub vaat et loogilisena. On ju valitsuskoalitsiooni esindajad eesotsas reformierakondlasest peaministri Andrus Ansipi ning Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laariga lubanud eelarve tasakaalus hoidmisel keskenduda just kulude kärpimisele, mitte maksude tõstmisele.
Seepärast oligi vaid aja küsimus, millal lüüakse lauale paber, mis näeb ette riigitöötajate tasu koomaletõmbamist. Ootuspärasena mõjus seegi, et ettepaneku tegemisega kaasneva tule võttis enda peale justiitsminister Rein Lang, kellele on ebapopulaarsed ja kohati skandaalsedki algatused saanud juba firmamärgiks.
Eilsest on võimupoliitikute vaagida eelnõu, mille kohaselt jõustuks 1. juulil kõiki riigitöötajaid võrdse protsendiga puudutav palgakärbe. Esialgse mõtte järgi jääks kärbe alla kaheksa protsendi, kuid võib kindel olla, et kui selline samm astutakse, tehakse see võimalikult suurelt, et mitte hakata paari kuu pärast koera saba otsast uut tükki raiuma.
Et Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valik näikse olevat langenud, seisab asja edasine käik sotside taga. Eile teatas nende esimees Jüri Pihl, et ei toeta ideed. Kas siin võiks peituda ajend koalitsiooni lagunemiseks?
See pole võimatu.