/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2009/05/08/175647t1h7576.jpg)
Direktorite ja õppealajuhatajate järjestikused välisreisid on tekitanud nördimust mitmes pedagoogis, kelle sõnul on kriisiajal selline rahakulutamine eetiliselt äärmiselt küsitav.
Koolijuhtide reisid pahandasid õpetajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
12.—18. aprillini olid 30 Viljandimaa koolidirektorit, haridustöötajat ja omavalitsuste liidrit Taanis, et tutvuda sealse haridussüsteemiga. Päev pärast direktorite naasmist sõitis enamasti õppealajuhatajatest ja lasteaiajuhtidest koosnev 35-liikmeline rühm samal eesmärgil Hollandisse.
«Koolist käis selle peale nagu laine üle, et uskumatu, kuidas niimoodi saab,» rääkis üks anonüümsust palunud Viljandi maagümnaasiumi õpetaja. «Ajal, kui meile antakse paberit jao pärast, piiratakse paljundamist ja kästakse elektrit kokku hoida, tundub selline priiskamine väga kohatu.»
Pedagoogi sõnul on tegemist eeskätt kõlbelise küsimusega, sest kooli tööd juhtide äraolek otseselt ei seganud.
Kõik oli varem korraldatud
«Vaevalt et keegi päris rahuliku südamega sinna reisile läks, aga sõitu hakati ette valmistama juba eelmisel aastal ja siis sai selle eest ka raha ära makstud,» ütles maagümnaasiumi õppealajuhataja Viivi Raudsepp, kes väisas Hollandit.
Sama selgitus oli varuks Viljandi ühendatud kutsekeskkooli direktoril Tarmo Loodusel, kes oli üks Taani visiidi korraldajatest.
«Kokkulepped olid sõlmitud juba seitse-kaheksa kuud tagasi,» kõneles ta. «Ilmselt jääb Taani raskel ajal viimaseks kaugemaks reisiks. Järgmiseks läheme Lätti ja Leetu, kus saab ära käia 2000—3000 krooniga.»
Viljandi maavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna juhataja Ilmar Küti sõnul oli enamik koole direktorite sõiduraha ära maksnud juba eelmise aasta lõpul, mil kriisi praegune sügavus polnud veel hoomatav. Küll aga arvestati tema ütlemist mööda juba siis kokkuhoiu vajadusega ja otsustati kalli lennuki asemel bussi kasuks.
Asutused finantseerisid reise eri moel
Ilmar Kütt ei osanud öelda, kui palju nõudsid kaks kõnealust reisi avaliku sektori raha ja kui suur osa tuli inimeste endi taskust, sest asutused finantseerisid ekskursioone eri moel.
Näiteks maagümnaasiumi direktori Aavo Soopa ja ühendatud kutsekeskkooli direktori Tarmo Looduse eest maksis kogu 9000-kroonise summa ära kool, Taani-sõidu kaasa teinud Ilmar Kütt tasus 4500 krooni aga omast taskust ja ülejäänu andis koolijuhtide ühendus.
«Oli selliseidki koolijuhte, kes maksid kõik ise,» teadis Kütt.
Kui arvestada, et kogu grupi kulud jagunesid asutuste ja inimeste kukrute vahel võrdselt, läks koolidel ja teistel haridusinstitutsioonidel Taani-reisile umbes 135 000 ja Hollandiskäigule 131 000 krooni.
Seadus näeb igale koolile täiendusõppe kuludeks ette vähemalt kolm protsenti palgafondist. Näiteks maagümnaasiumi eelarves on selleks tarbeks 360 000 krooni, millest direktori ja õppealajuhataja aprillikuistele lähetustele kulus ligikaudu 16 500.
«Minu meelest tuleb koolituseks mõeldud raha eest saada võimalikult palju ja häid teadmisi,» sõnas Tarmo Loodus. «Kui tahad, et juht oleks laia silmaringiga, tuleb teda koolitada. Kodus kapi taga istudes targemaks ei saa.»
Kõik reisidest osavõtnud, kellega «Sakala» vestles, kinnitasid, et tegemist oli sisukate koolituste, mitte lõbureisidega.