/nginx/o/2013/03/08/1628030t1h0347.jpg)
Jaanuarist kehtima hakanud õpetajate miinimumpalk on võtnud mõne omavalitsuse rahakotist magusa ampsu, teised saavad riigi toetusega kenasti hakkama.
Õpetajate palgatõus on nõudnud omavalitsustelt erinevaid pingutusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesse kategooriasse kuulub Mõisaküla linn, kes peab linnapea Ervin Tambergi sõnul aastas leidma 15 000 lisaeurot, et võimaldada õpetajatele nõutud palgatõusu.
«Meie kogukonnale on kool väga oluline,» ütles Tamberg ning lisas, et nad ootavad juba pingsalt uut rahastamismudelit, mis arvestaks ka kooli asukohaga. «Kõiki koole ei saa võtta ühe puuga, äärealadel peaks asi olema ikka veidi teisiti.»
Haridusministeerium on seisukohal, et kui vald või linn peab riigi toetusele lisaks maksma, on ta ise süüdi, sest on jätnud hiljuti mõned tähtsad haridus- ja koolikorralduslikud otsused tegemata. Vihjatakse ka sellele, et koolivõrk peaks silmas pidama õpilaste arvu.
Ametikohtade rohkus või vähesus
Mõisaküla kooli direktori Pirje Usina sõnul on omavalitsus väga raskes olukorras, sest soovib hariduse andmist säilitada senisel tasemel. Nimelt sõltuvad riigi palgatoetused sellest, kui palju on koolis lapsi.
Ministeeriumis on selle järgi välja arvutatud, mitu õpetaja ametikohta peaks koolides olema, et omavalitsus suudaks toetusest maksta keskmist palka. Mõisaküla koolis võiks selle arvestuse järgi olla 2,7 ametikohta vähem.
Usin ei pidanud seda võimalikuks. «See tähendaks, et õpetaja läheks korraga tundi andma kolmele või isegi neljale klassile.»
Mõisaküla koolis töötab vaid neli õpetajat täiskohaga, ülejäänud peavad leppima vähesemaga. «Meie õpetajad käivad tunde andmas Karksi ja Abja ning maakonnast väljas Saarde valla koolides.»
Ka haridusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva rõhutas, et kõiki arve ei saa võtta lõpliku tõena, sest arvutatu on tõenäoline ja teoreetiline, lähtudes eri andmetest. «See kõik on arvutatud mudelipõhiselt.»
Ministeeriumis väljatöötatud tabelist «Hariduskulude toetus 2013. aastal» selgub, et ühtlasi on Mõisaküla maakonnas üks väiksema toetusega omavalitsusi. Temast vähem saab raha vaid Kõpu vald. «Oleme juba õppinud selle piskuga hakkama saada,» nentis Usin.
Kõo vallavalitsus, kes on haridustoetuse raha tabelis Viljandimaa omavalitsustest vähemuselt kolmas, sai 132 496 eurot, millest 101 071 oli mudeliarvutuste järgi mõeldud õpetajate palkade maksmiseks.
Talutav õpetajate palgatoetus
Vallavanem Tarmo Riisk on seejuures siiski positiivne. «Eelmisel aastal oli päris kurat lahti, seekord on talutav,» lausus ta ning lisas selgituseks, et mitu aastat oli probleeme õpilaste arvuga, kuid nüüdseks on see stabiliseerunud ja liigub tõusvas joones. Sellegipoolest pidi vald riigilt saadavale omalt poolt juurde maksma, et võimaldada õpetajatele palgatõus.
Kirivere põhikooli direktori Vahur Juudase ütlemist mööda saavad sealsed õpetajad nagu kord ja kohus miinimumpalga kätte, kuid vaid kahel õpetajal on täis 24-tunnine koormus. Samuti mainis koolijuht, et üks klassiõpetaja tuli septembris koondada.
Viljandimaal kulub haridusele enim maakonnakeskuses, mis sai 2 906 614 eurot. Viljandi abilinnapea Ardo Agasilla sõnul tuli rahast välja ning puudu jäi vaid täiskasvanute gümnaasiumi juhtide tasust. Riigikoolidele kuluvat raha tabelis pole ja seega pole siia arvestatud Viljandi gümnaasiumi kulusid.
Teisele kohale jäi 898 098 euroga Suure-Jaani ning kolmas oli 565 902 euroga Tarvastu vald. Sellest olenemata tunnistas Tarvastu valla haridusnõunik Maive Feldmann, et rahast ei tulnud neil välja ning juurde oli tarvis rohkem kui 20 000 eurot. Puudu jäi gümnaasiumi õpetajate ja koolijuhtide palkadest.
Hoolimata sellest, kas raha jäi puudu või sellest piisas, kinnitasid kõik omavalitsused, et palgad on tõusnud nõutavale tasemele. Rahast tuli välja Viiratsi, Paistu, Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Halliste, Pärsti, Karksi ja Abja vallas. Neist mõnes tõdeti, et kooli tugispetsialistide raha tuleb ikkagi valla enda taskust välja käia.
Võhma linnapea Avo Põder ütles, et eelmistel aastatel oli siiski lubatud maksta tugispetsialistidele palka riigi eraldatud õpetajate palgarahast, kuigi minister Jaak Aaviksoo on väitnud vastupidist.
Võhma pidi palgatõusuks ka oma summa lisama, sest gümnaasumi õpetajate rahast tuli puudu. «Varem polnud sellel rahal silti küljes, kellele see oli mõeldud,» ütles Põder.
Saarepeedi maksab vallavanem Salme Koplikase sõnul kahe õpetaja palga vallaeelarvest, sest riigilt saadakse seitsme klassikomplekti raha üheksast. Kõpu vallavalitsusest öeldi, et seal on alati arvestatav summa juurde makstud.
Valitsuse otsusega tõusis nooremõpetaja ja õpetaja miinimumpalk 715 eurole. Vanemõpetaja tööd tasustatakse minimaalselt 736 ja õpetaja-metoodiku oma 889 euroga. Klassijuhatajast õpetaja miinimumpalk on kümme protsenti suurem.