Viljandi gümnaasiumi õpilased hakkavad tuleva nädala algul arutlema, kas iga gümnasist peaks osalema õpilasvahetuses ja veetma kooliaasta välismaal. Poolt- ja vastuväiteid esitavad nad seejuures saksa keeles.
Viljandi gümnasistid kümblevad võõrkeeltes
9. märts 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooli saksa keele õpetaja Marika Kangro sõnutsi on debatt eelprooviks väitlusvõistluse piirkondlikule voorule, mis on rahvusvahelise väitlusturniiri «Jugend debattiert» vaheetapp, kuhu siinse gümnaasiumi sõnaseadjad end osalema sihivad.
X ja XI klassi tüdrukud, kes väitlema asuvad, rääkisid, et võõrkeeles on muidugi väidelda veidike keerulisem, ent grammatikale debati käigus palju tähelepanu ei pöörata, tähtis on ikka argumentatsioon. «Ja kui üks sõna meelde ei tule, saab teist kasutada — keeles on ju variante palju,» lausus Viljandi gümnaasiumi kümnenda klassi neiu Brita Siimon.
Uus nädal toob võõrkeeled
Saksa keeles väideldakse õpilasvahetuse teemal esmaspäeval seepärast, et just siis algab Viljandi gümnaasiumis võõrkeelte nädal.
Esimesena võetakse ette saksa keel, teisipäeval on inglise keele päev, kolmapäeval kõneldakse vene keeles ning neljapäeval tutvutakse prantsuse, hispaania, soome, ladina ja hiina keelega. Reedeks näeb plaan ette võistkondliku «Kuldvillaku» mängu kõikide keelte kohta.
Viljandi gümnaasiumi võõrkeelte ainevaldkonna juht Tiia Pukk tõi üheks keeltenädala korraldamise põhjuseks soovi tutvustada keeli ja riike, kus neid räägitakse. Teiseks tahetakse ainevaldkonna juhi ütlemist mööda noori julgustada, et nad eri keeli õpiksid.
«Mida rohkem keeli inimene selgeks saab, seda rohkem harjub ka aju keelte vastuvõtmisega,» rääkis Pukk. «Teine keel tuleb juba märksa lihtsamalt kui esimene.»
Inglise keelest hiina keeleni
Viljandi gümnaasiumi õppejuhataja Ingrid Kärmase andmetel on inglise keele õppijaid selles koolis kõige rohkem — 458. Järgnevad 273-ga vene ja 157-ga saksa keel. Soome, prantsuse, ladina ja hispaania keele õppijate arv jääb 40 ja 70 vahele ning kõige vähem — 23 õpilast proovib selgeks saada hiina keelt.
Eestis nagu kogu Euroopa Liidus kasutatakse keeleoskustasemete kirjeldust, mille põhiseisukohad on sõnastatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis.
Viljandi gümnaasiumis õpitakse võõrkeelte ainevaldkonna juhi Tiia Puki sõnutsi võõrkeeli A1, B1, B2 ja C1 tasemel, kus A1 tähendab algajaid ja C1 väga head keeleoskust. Kõige rohkem õpitakse B1 tasemel vene ja saksa keelt, aga samuti soome ja prantsuse keelt. Soome, prantsuse, hispaania, saksa ja sellest õppeaastast ka hiina keelt on võimalik õppida A1 tasemel. Inglise ja saksa keele teadmisi saab omandada B2 ja C1 tasemel.
Saksa keele õppijatel on Marika Kangro kirjeldust mööda võimalik sooritada ka keelediplomi teise astme eksam. Kolmel abituriendil on see juba seljataga ning tulemused on ümber arvestatud saksa keele riigieksami punktideks. «Tulemused on suurepärased: 100, 99 ja 94,» märkis Kangro ning lisas, et nüüd on need kolm õpilast saksa keele tundidest vabastatud ja saavad teistele õppeainetele keskenduda.
Marika Kangro sõnutsi on keeleõppe edendamiseks tehtud pikka aega koostööd Saksamaaga ning õpilased on saanud ka selle keele keskkonnas viibida.
Saksa keele päeval tehakse näiteks umbes kümneminutiline esitlus Saksamaa kohta ja korraldatakse mängult pressikonverents, kus esinevad lühiettekannetega kuus õpilast, kes on viimasel ajal Saksamaal käinud.
Arty Tamme võttis augustikuus osa Torgelowi rahvusvahelisest õpilaste suveakadeemiast, Kuldar Koemets osales loodusteaduste konkursil «Saksa keel helgetele peadele» ning võitis preemiareisi Saksamaale, Annett Lymar tutvustab võõrkeelset debativõistlust ja räägib selleaastasest rahvusvahelisest voorust Vilniuses. Edgar Tasane, kes võitis 1. märtsil üleriigilise saksa keele olümpiaadi, kõneleb Lüneburgi konverentsist ja Liisa Sepp oma vahetusaastast Saksamaal. Sõna võtab ka Kadri Hütt, kes tutvustab saksa keele diplomi eksamit.
Saksakeelses keskkonnas viibimise tulemustest rääkides tõstis Marika Kangro esile just õpilaste ootamatult suurt saksa keele arengut argikõnes ja Eesti elu ümberhindamist teises riigis olles. «Tunnis paistab värskelt Saksamaalt tulnud õpilane silma avatud oleku, julgete sõnavõttude ja aktiivsusega,» lausus ta.