Edelaraudtee rongid jäävad jäistel rööbastel hiljaks

Sürgaveres on uus lühike perroon ja õige koha peal pidamasaamiseks peab olema osav vedurijuht. Mõnikord kihutab rong platvormist esimese hooga mööda. Reisijaid siiski maha ei jäeta. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viimasel ajal on Võhma, Olustvere ja Sürgavere inimestel tulnud Tallinna poolt tulevat rongi oodates sageli külmetada — see on hilinenud isegi üle poole tunni.

«Viieminutilised hilinemised on tavalised, mõnikord tuleb ka rohkem oodata,» kurtis Olustvere elanik Tõnu Kukk. Seega kunagine ütlemine, et rongi järgi võib kella õigeks seada, tänapäeval enam ei kehti.

Olustverre sõitjad maandusid lumes

Laupäeval, 9. veebruaril hilines lõunane Tallinna—Viljandi rong 39 minutit. Tagasi Tallinna pidi see sõitma kell 16.31, kuid asus teele kümmekond minutit hiljem. Tagatipuks kiirustas rong esimese hooga Sürgavere peatusest mööda. Siis ta tagurdas ja võttis sõitjad siiski peale. Raudruun kihutas mööda ka Olustvere pikast ooteplatvormist, nii et esimestes vagunites sõitjad pidid hüppama lumehange.

Laupäeval, 2. märtsil ootas sõitjaid järjekordne katsumus, sedapuhku hilines hommikune Tallinna rong Viljandimaa peatustesse 22 minutit.

Edelaraudtee kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov möönis, et nimetatud hilinemised leidsid tõepoolest aset, sest need on tänu rongidesse paigaldatud GPS-seadmetele väga täpselt fikseeritud.

Tehnilised rikked ja koerailm

«9. veebruaril avastati reisil 0043 Tallinn—Viljandi elektrisüsteemi rike, mille tõttu väljus rong Raplast 39 minutit hiljem ning jõudis samavõrra hiljem ka Viljandisse. 2. märtsil põhjustas reisil 0041 Tallinn—Viljandi hilinemise Rapla jaama pöörmete jäätumine, mistõttu viidi automaatikal töötavad seadmed üle käsitsijuhtimisele,» selgitas Gorstov.

Põhjendades perroonist möödasõitmisi, ütles kommunikatsioonijuht, et see tuleneb lumest rööbastel. «Lendlev lumi kitib diiselrongi pidureid nii, et peatumisteekond pikeneb. Variant on sõita kogu teeloleku aja pidurdades, et jaamas täpselt peatuda, aga siis pikeneks tunduvalt sõiduaeg.»

Perroonidest möödasõitmine oli Kersti Gorstovi sõnutsi tingitud sellest, et rekonstrueeritud Türi—Viljandi raudteelõigu ooteplatvormid ehitati lühemad, arvestades peatselt saabuvate lühemate rongidega. Praeguste rongidega manööverdamine nõuab nende juures väga suurt täpsust.

«Uute rongidega paraneb olukord tunduvalt. Neid on praegustest tunduvalt rohkem, mistõttu peaks ka liiklusgraafik tihenema,» lubas Gorstov.

Ta palus ebamugavuste pärast vabandust ning lisas, et ettevõte püüab teha alati kõik selleks, et rongid sõidaksid graafikus ning liiklus raudteel oleks turvaline.

«Paraku ei saa hilinemisi täielikult välistada. Põhjustatud võivad need olla rongide või seadmete tehnilistest riketest, mis tuleb raudteeohutuse tagamiseks kindlasti enne sõidu jätkumist kõrvaldada,» selgitas kommunikatsioonijuht. «Ka liiklusõnnetused ei hüüa tulles. Samuti on oluline mõjur ilmastikuolud, hommikul esimesi sõite tegevaid ronge võivad mõjutada nii rööbastele tekkinud härmatis kui langenud lehed, rääkimata lumest.»

Liiklusgraafikut koostades arvestatakse Gorstovi sõnutsi küll väikse varuajaga, ent terveks aastaks koostatud graafik võtab arvesse keskmisi tingimusi. «Rong on siiski üks stabiilseimaid transpordivahendeid, mis halva ilma korral võib küll mõne minuti hilineda, kuid jõuab kohale,» ütles ta.

Jumal tänatud, et rongid veel käivad

Kersti Gorstov tõi välja statistika, mille järgi on eelmise aasta kahe esimese kuuga võrreldes hilinemiste arv paari võrra väiksem, kuigi tänavune talv on olnud lumerohke ning sagedaste sademete ja suladega.

Tõnu Kukk täheldas, et rongi hilinemine mõjutab ka Viljandi ühistransporti, mis sõitjad linna viib. «Enamasti on teadmatuses nii bussijuht kui sõitjad, aga tänapäeval võiks ju olla dispetšerite vahendusel lihtne hilinemisest bussijuhile teada anda. Paraku ei tee kaks süsteemi omavahel koostööd.»

Kersti Gorstov märkis, et raudteeliikluses toimuvat saab igaüks, kel on internetiühendus taskutelefonis või arvutis, jälgida reaalajas liiklusportaalis www.edel.ee/liiklus. Samuti on hilinemisinfo saadaval aadressil m.edel.ee.

Tõnu Kuke meelest võiks perroonide ette panna elektroonilise kella, millelt oleks kaugele näha, mitu minutit on jäänud rongi saabumiseni. Sel juhul teaksid raudruunale tõttajad, kas lisada sammu või kõndida rahulikult. «Aga jumal tänatud, et rong üldse veel sõidab. Nüüd, kui ilmad lähevad soojemaks, ei ole enam väikesest hilinemisest ka hullu,» lisas olustverelane.