Kahesaja-aastasest pastoraadihoonest luuakse kihelkonna unistuste maja

Sedamööda, kuidas edeneb XVIII sajandist pärineva klassitsistlikus stiilis pastoraadihoone taastamine, muutuvad säravamaks Suure-Jaani vaimuliku Kristi Sääse silmad. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pikki aastaid otsis Suure-Jaani kogudus võimalusi, et teha korda hävimisohus ajalooline pastoraadihoone. Läinud aasta lõpul algasid projektiraha toel taastamistööd ning majast saab kihelkonna päevakeskus.

Kirikuõpetaja Kristi Sääse sõnutsi saavad 1797. aastal valminud pastoraadihoone ja 1875. aastal sellele juurde ehitatud osa suveks väljast korda. Parajasti on osaühingu Silindia töömehed ametis katuse vahetamisega. Samuti paigaldavad nad soojustuse ja annavad hoonele uue välisilme. Selleks on ette nähtud 140 000 eurot, mis on saadud Leaderi programmi vahendusel.

«Me peame enne kulutused tegema ning raha saame tagantjärele,» selgitas vaimulik. Enamiku vajalikust kümne­protsendilisest omaosalusest katab kogudus metsa müügist, vähemal määral annetustest, mida kogutakse pidevalt.

Sisu tarvis otsitakse raha

Suure-Jaani pastoraadimaja on üks vähestest XVIII sajandil ehitatutest, mis on Eestis veel säilinud. Koos kõrvalhoonetega on see muinsuskaitseinspektor Anne Kivi hinnangul kõige paremini säilinud kirikumõisa ansambel Viljandimaal. Hoone on anfilaadse ruumiplaneeringuga, mis tähendab, et ridamisi asetsevaid tube ühendavad uksed asuvad samal teljel. Eriti haruldane on selle mantelkorsten, mille alla jääb kaks võlvitud ruumi, sealhulgas köök.

Kui lasteaed 1997. aastal välja kolis, hakkas maja seisukord kiiresti halvenema. Oma osa oli ka lõhkujatel. «Pikka aega oli olukord väga masendav,» nentis  Kristi Sääsk.

«Juurdeehitise ossa kavandame vallaga koostöös kahele korrusele elamispindu,» tutvustas Kristi Sääsk tulevikuplaane. «Pastoraadihoonet ennast oleme naljaga pooleks nimetanud avalikuks majaks — sellest saab kihelkonnakeskus, kuhu tulevikus ootame kõiki. Usutunnistust uksel küsima ei hakata.»

Majja kavandatakse lühiajalist lastehoidu, samuti supikööki ning need, kellel kodus selleks võimalust pole, saaksid seal pesu pesta ja duši all käia. Samuti tuleb hoonesse käsitöötuba ning päevaruum, kus inimesed võivad oodata bussi ja teed juua.

Pastoraadi saalist tehakse suuremate kogunemiste tarbeks kena kammersaal. «Seal saaks pidada kontserte ja näiteks eneseabirühmade koosolekuid, samuti oleks seal talvekirik,» rääkis Kristi Sääsk. «Kui jumal annab, tuleb majja ka koguduse katselei.»

Tõsi, kavade teostumiseni läheb veel aega, sest sisetöödeks alles otsitakse raha. «Kirjutame erinevatesse fondidesse rahasaamiseks projektitaotlusi. Loodame ka uutele avanevatele meetmetele,» rääkis Kristi Sääsk.

Omaosaluseks kogutakse raha annetuste kaudu, muu hulgas tehakse seda Suure-Jaani muusikafestivali ajal. «Kui on neid, kes tahaksid meie unistuste maja valmimisele kaasa aidata, olen väga tänulik. Annetusi saab teha näiteks Suure-Jaani koguduse kontole 10302008924009 SEB pangas,» ütles Kristi Sääsk.

Saksakeelsed ajalehed

Õpetaja hinnangut mööda on isegi hea, et hoone varem eriti remonti näinud polnud. Tänu sellele on XVIII sajandi klassitsistlik ehitis hästi säilinud ning selle aknad ja uksedki on algupärased. Siiski koorub seintelt eri ajastute kihte, näiteks on sealt leitud saksakeelseid ajalehti ja Lenini pilt.

Kavas on taastada XIX sajandi lõpul ehitatud toretsev veranda, millest on säilinud vaid väiksed rombimotiiviga aknad, saelõikeornamendiga puitdekoor ning lillemotiiviga ümaraken.

Anne Kivi sõnutsi on väga tore, et muinsuskaitsealune hoone saab korda. Samas avaldas ta lootust, et tulevikus leitakse raha ka pastoraadi hiiglasliku maakiviaida ning kiriku lähistel asuva tõllakuuri korrastamiseks. Praegu on need väga kehvas seisus.