Tervist ei tohiks soovida pokaali tõstes

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lauri Beekmann

FOTO: Erakogu

VABARIIGI AASTAPÄEV on selleks korraks seljataha jäänud. Meie pilgud on aga presidendi kõnest tiivustatuna viiele eelolevale aastale suunatud ja ma usun, et paljud mõtlevad sellele, kuidas aidata kaasa Eesti kordategemisele.

Tõenäoliselt peetakse selle all silmas eelkõige majandus- ja regionaalpoliitilisi vajakajäämisi ja probleeme. Näiteks kuidas garanteerida, et meie maa ja elukeskkond oleksid elamisväärsed kõigile. Nagu ütles president: Eesti mis tahes kohas elamine ei peaks olema kangelastegu.

Aga kas see Eesti kordategemine ei võiks puudutada ka midagi sügavamat? Näiteks meie inimeseks olemist, meie eluviise?

ET EESTI RAHVAS saaks püsida, peaksid muutuma tervemaks ja tervislikumaks meie valikud ja väärtushinnangud. Paraku tuleb tõdeda, et oma vabaduseaastate jooksul oleme mitmes valdkonnas teinud vähisamme. Näiteks karskusaade oli enne Teist maailmasõda Eestis palju olulisem kui praegu.

87 protsenti Eesti täiskasvanutest tarvitab alkoholi. Etanool on saanud meie ühiskonna lahutamatuks osaks. Ometi on riigi kahe iseseisvusperioodi võrdluses aset leidnud fundamentaalsed arengud, mis peaksid muutma meie suhtumist alkoholi hoopis teises suunas.

Vabariigi algusajal ei teatud, et alkohol tekitab vähki, selle seose avastasid teadlased alles kaheksakümnendatel aastatel. Tollal ei teatud sedagi, et alkohol on teratogeense mõjuga ehk põhjustab lootelisi väärarenguid. Selle avastasid teadlased 1973. aastal. Ometi on meie suhtumine alkoholi muutunud sallivamaks. See ei ole loogiline.

VEEBRUARI KESKEL avaldas USA Bostoni ülikool mahuka analüüsi, millest nähtub muu hulgas, et 15 protsendi rinnavähi põhjustatud surmajuhtude taga on alkohol.

Uurimuse kohaselt põhjustab alkohol seitset sorti vähki ning kuigi suuremate alkoholikoguste tarvitamine suurendab vähiriski, oli ka keskmiselt 1,5 ja isegi vähema alkoholiühiku manustamine päevas seotud koguni 30 protsendi alkoholi tarvitamisest põhjustatud vähisurmajuhtumiga. Teisisõnu: kui me räägime alkoholikogustest ja vähiriskist, siis tuleb nentida, et riskivaba kogust pole.

Alkoholitootjad rõhuvad pikkadele traditsioonidele ning tõdevad, et inimese ja alkoholi sõprus on kestnud juba aastatuhandeid. On tõesti ning selle sõltuvusliku sõprussuhte taga on miljonid laibad, laastatud pered ja lokkav kuritegevus. Inimloomusele on aga omane mäletada vaid head. Nii löövad inimesed eri puhkudel ikka klaase kokku ja soovivad üksteisele tervist.

Lugeja ütleb nüüd üsna

õigustatult, et ega siis vastuvõttudel pokaalide kokkulöömine väljenda meie rahva alkoholiprobleemi valusaimat tahku. Seda küll. Ent niisuguse valele loogikale rajaneva traditsiooni hoidmine on osa probleemi vundamendist. Tervisepokaalide kokkulöömine juurutab valel ja eitamisel põhinevat suhtumist alkoholi.

MULLU ESITAS karskusliit vabariigi aastapäeva järel presidendi kantseleile teabenõude aastapäeva vastuvõtul tarvitatud alkoholikoguste kohta. Vastusest selgus, et pidu korraldades valmistuti igale külalisele pakkuma kolme alkohoolset jooki, mis tervise arengu instituudi alkokalkulaatori põhjal ületas selgelt madala riski piire.

Tõenäoliselt ei pööratud sellele lihtsalt kuigi suurt tähelepanu. Aga kuidas saame siis loota, et neid riskipiire hakkab hindama tavakodanik oma kodus või peolauas, kui seda ei tehta riigi tähtsaimal vastuvõtul, kus suur meeskond paneb ometi rõhku igale detailile?

Nüüd oleme Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastatud projekti «Alkohol ja kogukond» kodanikuühiskonda hõlmavas ümarlauas otsustanud pöörata tähelepanu omavalitsuste kommetele. Esitasime teabenõude Harjumaa omavalitsustele ja küsisime, kuidas suhtuvad nemad alkoholi tarvitamisse ametlikel vastuvõttudel.

Saime infot kokku 18 omavalitsusest, millest seitse teatasid, et nende ametlikel üritustel ei ole alkoholi pakutud. Ülejäänud aga tegid seda.

Tõstan siinkohal esile need, kes ühel või teisel põhjusel on otsustanud oma vastuvõtud ja üritused korraldada ilma alkoholita: Raasiku, Kõue, Nissi, Saku vald, Maardu, Padise ja Keila vald. Lisaks oli ühes omavalitsuses mullu vabariigi aastapäeval alkoholi serveeritud, kuid tänavune vallavanema ja volikogu esimehe vastuvõtt oli olnud alkoholivaba.

TEGEMIST PAISTAB olevat läbimõtlemata valdkonnaga. Kui läheneb pidupäev, siis kerkib ikka küsimus: mitu pudelit või kasti varume? Äkki võiks see olla üks teema, mille me just kogukonna tasemel peame läbi mõtlema?

Me ei räägi alkoholi lauskeelustamisest meie ühiskonnas. Küll aga arvame, et me ei tohiks oma riigi tähtsamatel päevadel üksteisele tervist soovida vähki tekitava närvimürgist sõltuvusainega, mis põhjustab meie riigile ja rahvale tohutult suurt majanduslikku, sotsiaalset ja tervisekahju.

Tagasi üles