/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Nii nagu varasematel aastatel, nõnda ka tänavu võitleb riik Eesti enda taimestiku seas vohavate ohtlike võõrliikidega.
Keskkonnaamet otsib karuputke tõrjujat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet kuulutas välja riigihanked karuputke võõrliikide Sosnovski ja hiidkaruputke tõrje tellimiseks, samuti kutsub amet karuputketõrjet tegema maaomanikke ja omavalitsusi.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Madli Linderi sõnul nõuab karuputketõrje järjepidevat tööd.
«Senise tõrje tulemuste alusel keskkonnaameti koostatud analüüs näitab järjepidevalt tõrjutud kolooniates karuputketaimede tiheduse järk-järgulist kahanemist. Et taimede tihedus võrreldes algseisuga tunduvalt väheneks, on siiski vajalik minimaalselt nelja-viie aasta pikkune tõrjetsükkel,» rääkis ta.
2013. aastal kavandab keskkonnaamet karuputketõrjet ligi 1922 hektaril sõltumata maaomandist. Mullu tehti tõrjet 1687 ja tunamullu 1474 hektaril.
Ligi veerandi karuputkekolooniate pindalast moodustavad Harjumaal paiknevad kolooniad, mis laiuvad 446 hektaril. Järgneb Viljandimaa 281 hektariga. Kõige vähem kasvab seda putke Põlva- ja Hiiumaal.
Keskkonnaamet ootab maaomanikelt mõistvat suhtumist tõrjumisse ja tõrjujatesse. Nõuandeid karuputkega võitlemiseks leiab keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Seal on ka kontaktid, mille kaudu saab ametile teada anda uutest karuputke võõrliikide kolooniatest.