Regionaalminister Siim Kiisler võtab omavalitsusreformi ette valmistades aluseks tõmbekeskuste mudeli, mille järgi tekib kuni poolsada omavalitsust.
Linnad ja vallad peavad saama tõmbekeskusteks
7. märts 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnealune idee lähtus tema sõnul omavalitsusreformi mudelitele laekunud tagasisidest ning linnade ja valdade üldkogu pöördumisest.
Kava kohaselt nimetab riik tõmbekeskused, kelle ümber leiab aset vabatahtlik liitumine. Selle tulemusena jääb Eestisse 30—50 omavalitsust, milles on enamasti vähemalt 10 000 elanikku. Maavalitsused jätkavad järelevalve tegijana.
Kiisler toonitas, et nii loodavate omavalitsuste ala kattub suures osas seal elavate inimeste igapäevase toimepiirkonnaga, see tähendab piirkonnaga, kus inimene elab, käib tööl ja veedab vaba aega. Samuti parandab suurte omavalitsuste teke nende võimekust ning ühtlustub pakutavate teenuste kvaliteeti.
Praegu käib uuringute kohaselt 73 protsenti maapiirkondade elanikest tööl väljaspool seda omavalitsust, kus nad elavad.
Kompromisslahendus
«See on kompromiss,» ütles Siim Kiisler omavalitsuste reformikava tutvustades. «Riik annab tõuke, aga omavalitsused teevad oma valiku ise.»
Ta märkis, et vabatahtlikkust on reformikavas piisavalt. Ministri sõnul on riigi antava tõuke vajalikkusest rääkinud paljud omavalitsusjuhid.
Kiisler nentis, et kaks valitsusliitu kuuluvat erakonda — Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), mille liige on ka Kiisler ise, ning Reformierakond — on omavalitsusreformi elluviimises eri seisukohtadel. Tõmbekeskuste mudelil põhinev reform peaks Kiisleri hinnangul olema kompromiss kahe seisukoha vahel.
Omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner sõnas, et reformikava on mõistlik alternatiiv isevooluteed minevale arengule ning reform loob vastukaalu liigsele pealinnastumisele.
Valner nentis, et reformikava peab sobima ka valitsusele, kes astub ametisse pärast 2015. aasta parlamendivalimisi. Ta avaldas arvamust, et poliitiline konsensus reformi elluviimiseks on olemas.
Regionaalminister kavatseb märtsi jooksul esitada omavalitsusreformi seaduse väljatöötamise kava. Järgmise aasta septembriks on omavalitsused kava kohaselt välja valinud tõmbekeskuse, kellega nad kavatsevad ühineda. Sama aasta novembrist hakkab regionaalminister lahendama erimeelsusi.
Ühinemist valmistatakse ette 2015.—2017. aastani ning 2017. aasta oktoobris on valimised uute omavalitsuste piires.
Kuus mudelit
Regionaalminister pakkus mullu oktoobris asjaosalistele arutamiseks välja kuus liitumismudelit.
Üks mudel on minivaldade Eesti, kus säilib praegune olukord. Teine idee on omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avaõiguslikule omavalitsusliidule.
Kolmanda variandina pakkus regionaalminister välja kahetasandilise Eesti, kus luuakse juurde maakonnapõhine omavalitsustasand. Neljas võimalus on kihelkondade Eesti, kus omavalitsused ühinevad vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70—100 omavalitsust.
Viies mudel on kõnealune tõmbekeskuste Eesti ja kuues variant maakondade Eesti, kus liitutakse üldjoontes praeguste maakondade põhiselt.
Praegu on Eestis 226 omavalitsust: 33 linna ja 193 valda. Pooltes neist elab vähem kui 1800 inimest. Mullu sügisel oli kõige väiksemas vallas 97 elanikku.