Pakendite äraveo eest tuleb edaspidi maksta

Aktsiaselts Eesti Keskkonnateenused, mis varem kandis Veolia Keskkonnateenuste nime, hakkas eramute juurest läbipaistvaid pakendikotte tasuta ära vedama 2009. aastal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandlased, kes on harjunud teadmisega, et prügivedaja viib kord kuus nende aiaväravast sorditud pakendid tasuta ära, peavad hakkama aprillist selle eest kukrut kergendama.

Aktsiaselts Eesti Keskkonnateenused on mitu aastat pakkunud linlastele võimalust koguda majapidamises tekkivad pakendid spetsiaalsesse läbipaistvasse kilekotti ning jätta see kokkulepitud päeval tänava äärde, kust see teenustasu nõudmata ära viiakse. Kaasavõetud koti asemele on prügivedajad jätnud uue tühja koti. Viimasel ajal on teenuse kasutajate arv küündinud üle paari­saja.

1.20 eurot

Nüüd aga on ettevõte otsustanud tasuta äraveole joone alla tõmmata ning soovitab linnakodanikel hakata sorditud pakendeid viima kogumiskastidesse, mille taaskasutusorganisatsioonid on avalikku linnaruumi paigaldanud. Keda see lahendus ei rahulda, võivad jääda kindlaks senisele harjumusele, kuid peavad selle eest iga kord välja käima 1.20 eurot.

Eesti Keskkonnateenuste Viljandi osakonna juhataja Jaan Viljas tunnistas, et muudatuse taga peitub firma soov kulusid kärpida. «Tasuta asju pole olemas. Kui keegi midagi ilma rahata pakub, on tegelikult kusagil ikkagi keegi, kes selle kinni maksab. Kõnealuse teenuse eest tasusid kaudselt olmejäätmete veo kliendid. Et aga vahepeal on korraldatud jäätmeveo hangete hinnad alla läinud, ei saa me enam endistviisi jätkata,» põhjendas ta.

Viljas rõhutas, et kõik, kes on pakendivedu kasutanud ning soovivad seda raha eest jätkata, peaksid endast Eesti Keskkonnateenuste infotelefonil märku andma, sest vastasel juhul lõpetatakse äravedu aprillis automaatselt.

Ei saa kohustada

Viljandi linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik märkis uudist kommenteerides, et  omavalitsus ei saa kedagi kohustada pakendeid kodude juurest ära vedama, ammugi mitte nõuda, et seda tehtaks tasuta.

«Seadusest tulenevalt seisneb meie ainus roll selles, et peame tagama taaskasutusorganisatsioonidele hästi ligipääsetavad kohad, kuhu kogumiskonteinerid panna,» lausus ta.

Viljandis on praegu ligi 60 pakendikonteinerit, millest suurema osa omanik on mittetulundusühing Eesti Pakendiringlus. Lisaks on kaste linna toonud osaühing Tootjavastutusorganisatsioon ning mittetulundusühing Eesti Taaskasutusorganisatsioon. Nende täitumus on kohast sõltuvalt väga erinev: on nii selliseid, mis pidevalt üle ajavad, kui ka neid, mis järgmiseks veokorraks vaevalt pooltäis saavad.

Nõmmik avaldas lootust, et muudatuse mõju linna jäätmemajandusele ei ole märkimisväärselt valus, sest keskkonnateadlike kodanike teenistuses on piisavalt üldkasutatavaid konteinereid. Küll aga avaldas ta veendumust, et paljud majaomanikud, kes vahepeal jäätmeid sortima õppisid, hakkavad nüüd taas pakendeid segaprügi hulka heitma.

«Keskkonna seisukohalt on sellest vaieldamatult kahju, aga paraku taandub siin kõik inimeste mõttemaailmale. Kes tõepoolest tahab targalt ja säästlikult elada, see on usutavasti valmis pakendid ka koduväravast veidi kaugemale viima.»

ARVAMUS

JAAN VILJAS,
Eesti Keskkonnateenuste Viljandi juht

Ma ei usu, et nüüd midagi hullu juhtub, sest avalikke pakendikonteinereid on Viljandis päris palju. Lisaks on võimalik suuremaid kotte anda tasuta jäätmejaama. Inimesed peavad lihtsalt natuke rohkem vaeva nägema.