Kevadine seenesaak on kuivuse tõttu kasin

Nädalavahetusel õnnestus kolmel huvilisel Põlvamaal korjata mitme tunniga üheksa väikest kevadkogritsat. Foto: Aivar Aotäht

Kui soojal ja parajalt vihmasel kevadel võib mai algul saada korraliku seenesaagi, siis viimaste nädalate kuivus kasvatab seente asemel tuleohtu.

Läinud nädalavahetusel Põlvamaa metsas käinud kolmene seltskond aimas juba ette, et suure saagi asemel tuleb leppida lihtsalt kevadise jalutuskäiguga.

Nõnda ka läks. Mitme tunni jooksul õnnestus leida vaid üheksa üsna pisikest kevadkog­ritsat. Aasta ja paar tagasi samal ajal turritasid metsas kohati rusikasuurused kogritsad ning saak oli hea.

Seeneteadlane, akadeemik Erast Parmasto tõdes, et pikk kuiv ja öösiti jahe ilm mõjub saagile kehvasti.

Erast Parmasto ütles, et kui nüüd lõpuks siiski korralikult sadama hakkaks, oleks peagi loota kurreleid ja mürkleid. «Ka kogritsaid tuleks juurde, sest talvitunud seeneniidistik on ju olemas ja ootab vihma. Ilmateade on viimasel ajal sadu lubanud küll, aga näe, ikka ei tule.»

Seeneteadlane nentis, et nagu suvised ja sügisesed seened, eelistavad ka kevadised koos vihmaga parajalt sooja ilma. Peamine, et öökülma ei tule, see kübarakandjatele ei meeldi.

Peaks aga juhtuma, et maikuugi korralikku vihmasadu ei too, lõpeb kevadine seeneaeg väheste juhuleidudega.

Kevadistest seentest on enim tuntud kevadkogrits ja hiidkogrits, rohkem on teada ka kurrel, ümar-, kuhik- ja hiidmürkel. Ilmast sõltuvalt algab nende hooaeg aprillis, tipneb mais ning lõpeb juunis. Kogritsad on värskelt mürgised ja vajavad kahekordset kupatamist.

Kevadkogrits eelistab kasvada liivases männikus, hiid­kog­rits niiskes kuusikus ja kuuse-segametsas, kurrel niiskes haavikus ja haavasegametsas ning mürkel aias, pargis, niidul või metsaservas.

«Kui kuiv ilm kevadise hooaja luhta ajab, tuleb loota järgmisele voorule juuni viimases kümmepäevakus,» kõneles Parmasto. «Tavaliselt tulevad siis punapuravikud ja esimesed pilvikud. Aga eks me näe. Ennustamine on seente osas peaaegu võimatu.»