Klassikalise klaverimuusika sõbrad võivad rõõmustada: 4. märtsil kell 18 esineb Viljandi muusikakoolis eesti noorema põlve pianist Andre Hinn.
Muusikakoolis kõlab romantiline klaverimuusika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andre Hinn on õppinud Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Kölni muusikakõrgkoolis. Ta on võitnud auhindu paljudel konkurssidel. Praegu töötab ta Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õpetaja ja klaverisaatjana.
Muide, Andre Hinn pärineb muusikalisest suguvõsast: tema vanaisa oli helilooja Arne Oit.
Viljandi kontserdi kavas on Beethoveni sonaat «Appassionata», mida on kirjeldatud kui hinge tormi või hirmu karjatust. See populaarne teos valmis 1805. aastal, mil helilooja oli oma kuulsuse tipus, kuid tema hinge vaevas mure pidevalt süveneva kurtuse pärast.
Maailma ühe säravama pianisti Ferenc Liszti kontsertetüüd «Il lamento» («Kaebelaul») on kui vabalt voolav fantaasia, kus tehniliselt rasked lõigud vahelduvad poeetiliste ja õrnade muusikaliste meeleoludega.
Franz Schuberti sonaat B-duur on helilooja viimane sonaat, mis valmis tema surma-aastal 1828. Kuigi helilooja tervis üha halvenes, oli see loominguliselt väga viljakas aeg.
Selle teose puhul on esile tõstetud lüürilist sarmi, vormilist suursugusust ja fantaasiarikkust. Saksa filosoof Martin Heidegger on selle kohta öelnud: «See on midagi, mida me filosoofiaga ei suuda.»
Pikast sonaadist tuleb ettekandele esimene osa.
Kontserdi lõpetab Maurice Raveli «Undiin», mis viib kuulajad impressionistlikku ja nõiduslikku maailma, kus vetesügavusest kerkib ohtlik ja võrgutav näkineid ehk undiin. See on esimene osa tsüklist «Öine Gaspard», mis valmis heliloojal 1908. aastal. Tsükli aluseks on prantsuse poeedi Aloysius Bertrandi luule.