T, 7.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti tuleb Afganistanist ära järgmisel aastal

Eesti tuleb Afganistanist ära järgmisel aastal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaitseminister Urmas Reinsalu (vasakul) ja kaitseväe juhataja Riho Terras rääkisid eile ajakirjanikele Eesti lähituleviku plaanidest seoses Afganistaniga.
Kaitseminister Urmas Reinsalu (vasakul) ja kaitseväe juhataja Riho Terras rääkisid eile ajakirjanikele Eesti lähituleviku plaanidest seoses Afganistaniga. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Enamik Eesti sõdureid tulevad Afganistanist koju järgmise aasta kevadel, aga enne seda läheb missioonile veel kaks manööverüksust.

Tänavu kevadel alustab Afganistanis pooleaastast missiooni jalaväekompanii Estcoy-16 ning novembris läheb pooleaastasele missioonile jalaväekompanii Estcoy-17, teatas eile kaitseminister Urmas Reinsalu.

Viimane manööverüksus Estcoy-17 lõpetab Afganistanis teenistuse 2014. aasta mais.

Pärast manööverüksuste lahkumist jäävad Afganistani veel kaitseväe staabiohvitserid, eriüksus ning logistikaüksus. Viimati nimetatu hakkab korraldama kaitseväe varustuse Afganistanist Eestisse toimetamist.

Kaitsevägi kavatseb Afganistanist ära tuua kogu varustuse, mille transport on majanduslikult mõistlik. Siia toimetatakse ka kõik 27 soomukit. Äratoodava varustuse maht on umbes 30 konteinerit, samas kui näiteks Suurbritannial on vaja ära vedada umbes 300 000 konteinerit varustust.

Eesti teeb Afganistanist väljumise plaanid koos liitlastega. NATO juhitavasse operatsiooni ISAF panustavad riigid on kokku leppinud, et tänavu suvel lõpetab ISAF lahinguoperatsioonid ning keskendub Afganistani julgeolekujõudude toetamisele. Selleks ajaks peab kogu vastutus julgeolekuolukorra eest olema üle antud Afganistani julgeolekujõududele.

Samuti on kokku lepitud, et ISAF toetab Afganistani julgeolekujõude 2014. aasta aprillis korraldatavate presidendi ja omavalitsuse valimiste ajal.

Eesti jalaväekompanii peab patrullbaasid üle andma, julgestama sulgemist ja Camp Bastioni perimeetrit ning olema valmis kiirreageerimiseks.

Urmas Reinsalu sõnul on Eesti sõdurite vapper ja väljapaistev tegutsemine suurendanud Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust NATO-s ja rahvusvahelise üldsuse silmis.

«Eesti on eluliselt huvitatud tugevast ja usaldusväärsest NATO-st ning seepärast on meile tähtsad kõik NATO ettevõtmised ja nende õnnestumised. Osalemine Afganistani operatsioonil on Eesti riiklikku julgeolekut toetav otsus. Meie sõdurid täidavad Eesti riigi ja rahva võetud kohustusi liitlaste ees,» rääkis ta.

Minister lisas, et Eesti soovib Afganistani saamist rahumeelseks ning poliitiliselt ja majanduslikult stabiilseks riigiks. «Meie huvides on, et Afganistani keskvalitsus oleks tugev ja usaldusväärne, kontrolliks riigi territooriumi ja et sellest riigist ei saaks kunagi enam rahvusvahelise terrorismi taimelava.»

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul on Afganistani missioon aidanud kaitseväel tõsta lahinguvõimet, täiustada varustust, arendada relvastust ja taktikat.

«Sajad Eesti ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid on saanud Afganistanis reaalse lahingukogemuse,» rääkis ta. «Nad on õppinud seal juhtima lennuvahendite tuletoetust, kasutama kõrgtehnoloogilisi vaatlusseadmeid, viima ellu operatsioone koos lennuväega, demineerima keerulisi lõhkeseadeldisi ning kasutama ja juhtima droone.»

Ta tõdes, et sõjaline operatsioon Afganistanis on olnud raske ning Eesti kaitseväelased tegutsevad julgeolekuliselt kõige keerulisemas piirkonnas.

Kaitseminister Urmas Reinsalu märkis, et nüüd on Eesti riigi aukohus toetada ja tunnustada Afganistanis võidelnud veterane ja nende lähedasi.

Reinsalu kinnitas, et Afganistani jääb rahvusvaheline kogukond aitama ka pärast järgmist aastat.

«Eesti võimalik sõjaline panus pärast 2014. aastat sõltub sellest, kuidas me koos NATO liitlastega edasi läheme. Eesti on praegu otsustanud anda Afganistani armeele alates 2014. aastast rahalist tuge,» ütles Reinsalu.

Anname raha

Eestis annab kolme aasta jooksul Afganistani armee arendamiseks 1,5 miljonit dollarit.

• Raha kasutatakse Afganistani armee ülesehitamiseks. Eesti panus ei tule kaitse-eelarvest, vaid arenguabiks ettenähtus summadest.

• Eesti osaleb vastavalt kokkulepetele koos teiste liitlastega Afganistani julgeolekujõudude toetuspaketis, mille suurus on 16 miljardit dollarit.

Allikas: BNS

Märksõnad
Tagasi üles