Kui kahel varasemal aastal jõudis veebruaris pärale pakane, siis sedapuhku kujunes küünlakuu viimase viie aasta kõige soojemaks ning ühtlasi tuule poolest üsna leebeks.
Küünlakuu oli soe ja vaikne
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Külli Loodla ütles, et Viljandi ilmajaam arvutas kuu keskmiseks õhutemperatuuriks täpselt —3 kraadi, mis on normist 2,1 pügala võrra soojem.
Viimati oli veebruar soojem 2008. aastal, mil keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes üks soojakraad.
Seekord oli Viljandis kõige soojem 28. veebruaril: 5,4 kraadi üle nulli. Mujal Eestis mõõtis selle talve soojarekordi üks päev varem Heltermaa ilmajaam: lausa 7,5 kraadi.
Kõige külmem, —17,8 kraadi, oli Viljandis 24. veebruaril. Muu Eesti äärmusena registreeris Jõgeva jaam —21,7 kraadi kaks päeva varem.
Sademeid mõõtis Viljandi ilmajaam 38,3 millimeetrit. Seda on vaid 1,4 millimeetri võrra vähem kui aastakümnete jooksul küünlakuul normiks kujunenud.
Mujal Eestis oli kõige sajusem Pakril ja kuivem Roomassaares, vastavalt 44,6 ja 22,7 millimeetrit. Tuli nii lund, lörtsi kui vihma.
Lumikatte paksus ulatus Viljandis 36 sentimeetrini, see mõõdeti ilmajaama vaatlusplatsil 19.—21. veebruarini. Mujal Eestis fikseeris kõige paksema lumikatte Tuulemäe sadememõõtejaam Võrumaal: 60 sentimeetrit 11. veebruaril.
Maapind oli Viljandi ilmajaama vaatlusplatsil kuu kolmel esimesel päeval külmunud viie sentimeetri sügavuselt, aga sulas seejärel üles. Nii oli maa lume all pehme kuu lõpuni.
Viljandi jaama päikesepaisteandur mõõtis päikesepaiste kestuseks viimasel talvekuul 47,6 tundi. Eesti keskmiseks kujunes 51,2 tundi.
Külli Loodla lisas, et maksimaalne tuulepuhang ulatus Viljandis 9,8 meetrini sekundis 27. veebruaril. Viimati jäi tugevaim tuulepuhang alla kümne meetri sekundis 2009. ja enne seda 2006. aastal. Ka nondel kordadel oli tuulevaikne kuu just veebruar, kusjuures maksimum sattus siis 8. veebruarile: neli aastat tagasi oli tuuletipp 9,8 ja seitse aastat tagasi 9,1 meetrit sekundis.