/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2009/05/06/174139t1h0bc6.jpg)
Kuigi seadus kohustab inimesi jäätmeid sortima, on paljud viljandlased sellest loobunud, sest ühte konteinerisse visatud prahti on prügimäele saata mitu korda odavam ja trahvi selle eest kartma ei pea.
Prügiseaduse rikkujad pääsevad odavalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
25 Viljandi kortermaja eest hoolt kandev kinnisvarahaldur Andres Nuut peab linnas kehtivat korda absurdseks, sest sellest aastast on sorditud prügi äravedu mitu korda kallim kui segaolmejäätmete konteineri tühjendamine. Näiteks 240-liitrise segaolmeprügi konteineri tühjendamine maksab 25 krooni, samal ajal kui liigiti kogutud prügi veo eest tuleb maksta 76.70.
Ühistud loobusid
«Nägin suurt vaeva ja õpetasin inimesi aasta jooksul jäätmeid sorteerima,» rääkis Andres Nuut. «Majade juurde sai tellitud eraldi konteinerid pakendite ja paberi tarbeks, aga nende tühjendamine läks mitu korda kallimaks.»
Aktsiaseltsi Cleanaway hinnakirja muutmise tingis linnajuhtidega sõlmitud leping, mille kohaselt on see firma Viljandi ainus prügivedaja. Lepinguga fikseeriti hind, mida ettevõte tohib inimestelt segaolmejäätmete eest küsida. Sorditud prügi vedamise hinnakirja kehtestas Cleanaway ise.
Pärast mõningaid arvutusi tühistas Andres Nuut jaanuaris kõik sorditud prügi vedamise lepingud ning majade juurde jäid segaprahi konteinerid. Nüüd visatakse kõik ühte kasti ning Nuudi sõnul pole ei Cleanaway, keskkonnainspektsioon ega linnavalitsus selle üle nurisenud.
«Kui sellist süsteemi tahetaksegi, siis tuleb meil lõuad pidada ja edasi teenida,» nentis ta.
Seadust täitev inimene on pahane
Seadusele vilistamise peale on kuri ka Reinu tee 10 korteriühistu juht Mati Männigo, sest tema juhitav ühistu on ainuüksi tänavu teinud sortimiseks kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid kulutusi.
«Linnas on suur hulk inimesi, kes ei liiguta selleks lillegi, ja neid ei kontrolli keegi,» rääkis Männigo. «See on väga ebavõrdne olukord.»
Kui oma maja juures pakendite ja vanapaberi kogumise kaste pole, on võimalik kasutada mittetulundusühingu Pakendiringlus erikonteinereid, kuid need on enamasti pungil täis ja nende ümbruski on reostatud.
Linnavalitsuses prügi teemaga tegelev Reeme Remmelgas tunnistas, et linn on Pakendiringlusega suhelnud nii sõbralikus kui kurjas toonis, kuid lahenduseni pole jõudnud. Ta avaldas usku, et olukord paraneb, sest linn on alustanud läbirääkimisi ühe teise pakendeid koguva ühendusega.
Teine võimalus pakendeid tasuta ära anda on sõlmida leping Cleanawayga. Sel juhul saab majaomanik firmalt kilekoti, kuhu pakendid koguda, ja need viiakse tasuta ära.
Ehkki niisugust teenust võivad kasutada ka suured korteriühistud, ei kujuta Andres Nuut ette, kuidas see tegelikkuses tööle hakkaks. «Kui 60 korteriga ühistud hakkaksid kõik kilekotte õue vedama, siis mis sellest välja tuleks?» küsis ta.
Cleanaway on olukorraga rahul
Viljandis prügi vedava ja prügimäge haldava aktsiaseltsi Cleanaway kohaliku juhi Jaan Viljase sõnul kontrollib seda, et prügilasse sortimata prahti ei ladestataks, keskkonnainspektsioon. «Mingeid väga suuri rikkumisi pole olnud,» lausus ta.
Samas andis Viljas mõista, et neid inimesi, kes prügi ei sordi, siiski jätkub ning kontroll nende üle muutub palju rangemaks 16. juulist. Sellest päevast ei tohi Cleanaway jäätmeid Viljandi prügilasse viia, sest see suletakse ning jäätmeid hakatakse vedama Järvamaale Väätsale. Seal jälgitakse aga väga teraselt, et olmeprügi sees poleks sobimatuid asju ja kui need leitakse, tuleb prügi ümber sortida. See läheks Cleanawayle maksma tavalisest kümme korda suurema summa.