Veise- ja piimakarja kasvatav osaühing Jerwer avas eile Päril moodsa lehmalauda, mille asukad püsivad aasta läbi nelja seina vahel ja kus lüpsjate asemel töötavad robotid.
Robotlaut viis farmi uude ajastusse
1. märts 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülimoodsas Mäeotsa farmis saab pidada 286 lehma ning töö on varasemast märksa kergem. Jerweri juhataja Koit Karja sõnutsi oli seni kasutusel torusselüpsisüsteem ning lehmi lüpsti kaks korda päevas. Keskmine piimatoodang oli 7800 kilogrammi lehma kohta aastas.
Moodsas laudas juhib toimingut arvutisüsteem ning tööle asub neli lüpsirobotit. DeLavali müügijuhi Jüri Anepalo jutu järgi lüpsab selle firma robot loomi kaks kuni neli, keskmiselt aga 2,8 korda päevas.
Lüpsikordade sagenemise kõrval peaks toodangut kergitama ka see, et iga nisa lüpstakse alati põhjalikult tühjaks. «Kaamera salvestab esimesel korral lehma nisade asukoha ja nende andmete põhjal on hiljem robotil udara käsitsemine selge,» selgitas Anepalo.
Tark värav suunab lüpsmist
Jüri Anepalo rääkis, et mida suurem on toodang, seda rohkem lüpsikordi arvuti lehmale võimaldab. Tark värav suunab loomad kas lüpsma või puhkama. Samuti määrab arvuti kindlaks, kui palju lisajõusööta loomale anda: parema toodanguga lehm saab seda rohkem.
Just pakutav jõusööt on põhjus, miks loomad meeleldi lüpsiroboti juurde sammuvad. Vahel on seal isegi järjekord ning võimukamad kipuvad ette trügima. Ühe lehma lüpsmiseks kulub keskmiselt kuus minutit. 50 looma kohta on ka üks sügamishari, mis neile väga meeldib ja ühtlasi stimuleerib nende vereringet.
1997. aastast põldu pidavas osaühingus Jerwer on parajasti 300 eesti punast tõugu lehma. Uus laut lubab ettevõttel rohkem loomi pidada ning tööjõult kokku hoida. Firmajuhi sõnutsi on kavas noorloomi juurde osta.
Suvel karjamaale lehmad enam ei pääse, kuid see-eest on nad laudas vabapidamisel. Söötmistsoonis saavad nad ringi jalutada ja mekkida miksersööta, kus silo hulka on segatud jahu, soola ja mineraalaineid. Arvutisüsteem juhib lisaks lüpsirobotitele sõnniku eemaldamist.
Praegu harib Jerwer 600 hektarit põldu. Juhataja Koit Karja ütlemist mööda kasvatatakse teravilja, rapsi ja loomasööta. Sisse ostetakse lehmadele vaid rapsikooke ja muud energiasööta.
Uus laut kerkis Päri küla piirile Tobra tee äärde kuuehektarisele maalapile, peatöövõtjaks oli Nordecon. Enam kui 3000-ruutmeetrine laut rajati põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA) saadud toetusraha abiga. Umbes 1,6 miljonit eurot nõudva lauda maksumusest katab PRIA 500 000 eurot. Enamik tasutakse siiski SEB pangast võetud laenuga.
Investeering oli hädavajalik
Koit Karja avaldas lootust, et 10—15 aastaga saab ettevõte investeeringu tasa või vähemalt laenud tasutud. «Seni olid meie võimalused ruumipuuduse tõttu piiratud. Senised Vene ajast pärit laudad olid amortiseerunud ning Uue lauda ehitamine oli paratamatus. Meil oli valida, kas otsad kokku tõmmata või uus laut ehitada,» rääkis ta.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tuletas avamisel meelde, et Päri kandis tegutsenud Leida Peips sai nõukogude ajal oma karjalt Eesti rekordtoodanguks 5000 kilogrammi aastas. Nüüd on piimanduses kvaliteet ja kogused jõudsalt kasvanud ja mullu ulatus riigi keskmine toodang 8000 kilogrammini. Praegu veel tühja Mäeotsa farmi tuleb sada lehma ka sellest laudast, kus omal ajal töötas Leida Peips.