Kaitseliit sai uue seaduse
Eesti
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
1. märts 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu võttis eilsel istungil vastu valitsuse algatatud uue Kaitseliidu seaduse, mis korrastab organisatsiooni tegevust ning annab selle liikmetele senisest selgemad õigused ja tagatised.
Kaitseministeeriumi pressiteenistuse teatel on uue seaduse järgi Kaitseliidu ülesanded riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, elanike turvalisuse suurendamine, sõjalise väljaõppe korraldamine, riigikaitseliste objektide valvamine ning päästetöödel ja küberkaitses osalemine.
Samuti kehtestatakse uue seadusega kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised juhtudeks, kui nad saavad teenistuskohustusi täites vigastada. Tagatised on samaväärsed kaadrikaitseväelaste omadega. Seni tuli kaitseliitlaste sotsiaalseid tagatisi otsida nii kaitseväeteenistuse seadusest kui Kaitseliidu seadusest.
Uue seadusega antakse kõikidele Kaitseliidu tegevliikmetele võimalus saada kuni kümme vaba päeva aastas, et osaleda Kaitseliidu õppustel. Seni oli selline võimalus vaid riigiametites töötavatel kaitseliitlastel.
Samuti korrastab uus seadus Kaitseliidu käsuliine ning sätestab eriorganisatsioonid Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred selgemalt Kaitseliidu osana. Lisaks on paremini reguleeritud kaitseliitlaste relvaküsimused.
Politsei riistad pole rikkis
Taatlemata kiirusmõõturite skandaalist ajendatuna kontrollis tehnilise järelevalve amet (TJA) politsei mõõteseadmeid, kuid rikkumisi ei tuvastanud. Ida-Virumaal taatlemata kiirusmõõtevahendite kasutamise asjaolude väljaselgitamine TJA eesmärk ei olnud.
Kokku kontrolliti veerandsada mõõteseadet korrakaitsepolitseiosakonnas, Põhja, Lääne ja Ida prefektuuris ning Lõuna prefektuuri Tartu ja Viljandi politseijaoskonnas. Lisaks analüüsiti politseiorganisatsioonisiseseid mõõtetegevust reguleerivaid dokumente.
Ühtki õigusnormide rikkumist ei leitud. Kõik mõõtevahendid olid taadeldud ja vastasid mõõteseadusest tulenevatele nõuetele.
Samas tuvastas TJA üksikuid pisipuudusi, millega aga ei rikutud õigusnorme ning mille tõttu ei kannatanud mitte ükski mõõtmistulemus.
Lisaks kontrollis TJA viimaste aastate taatlusstatistikat, mis näitas, et kiirusmõõtureid on viimase nelja aasta jooksul taadeldud 686 korda, millest 557 korral oli tegemist kordus- ja 129 korral esmataatlusega.