Päris pikalt viirusega kimpus olles helistasin kaks korda perearsti nõuandetelefonile 1220. Tavaliselt tekivad ju probleemid hilja õhtul või nädalavahetusel, kui perearsti kätte ei saa. Häda polnud aga nii suur, et hakata kiirabi tülitama.
Nõuandetelefonilt saab asjalikke soovitusi
28. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pean ütlema, et sain asjalikku nõu ja telefonist kuuldud õpetustest oli selgelt kasu.
Eile helistasin natuke teisel põhjusel. Nimelt pärisin telefonile vastanud perearst Lauri Laasilt, miks jäävad tänavused viirused eriti pikalt vinduma ja inimesi kiusama.
«Vindumajäämist oleme sel aastal tõepoolest näinud, eriti ülemiste hingamisteede viiruste puhul. Päris palju on tüsistusena tekkinud keskkõrvapõletikku, bronhiiti ja isegi viiruslikku kopsupõletikku. Põhjuseks ei ole nõrgenenud immuunsüsteem, vaid eelkõige see, et inimesed käivad haigena tööl,» vastas arst ja rõhutas, et tähtis on juba esimesest haiguspäevast koju jääda ja organismile puhkust anda.
«Kojujäämise pluss on see, et jätate teised nakatamata ning annate oma organismile võimaluse kiiresti ja tüsistusteta paraneda,» selgitas Lauri Laas.
Ta tuletas meelde, et kohe haigeks jäädes peab jooma ohtralt ravimteed: piparmünti, kummelit ja punet, palaviku korral ka vana head pärnaõieteed.
«Ei maksa unustada, et viirushaigus võib kulgeda palavikuta ning sümptomiteks on vaid ootamatu väsimus, lihasnõrkus ja muidugi tatine nina.»
Arsti sõnul on kinnitamata reegel, et ühe viiruse otsa teine naljalt ei istu. Organism forsseerib esimese haigustekitajaga võideldes kaitsekehad, mis ei lase uuel kutsumata külalisel meid rünnata.
«Siit ka soovitus lapsevanematele: kui laps on paranenud, siis vastupidiselt seisukohale pikalt koju jääda peaks temaga just ruttu väljas käima hakkama. Teine asi on eakamate patsientidega — nemad vajavad pikka taastusperioodi.»
Ja mis puudutab suures koguses vitamiinide tarvitamist külmetushaiguse ajal, siis võime Lauri Laasi sõnul C-vitamiini happesisalduse tõttu saada maoärrituse.
«Olen nõus, et siin on eri seisukohti, kuid kaldun arvama, et keskmise eestlase toidulaud on aasta läbi piisavalt rikkalik,» lausus ta ning lisas, et niisama profülaktilisel eesmärgil vitamiinide tarvitamisel on teatud ohud, näiteks ei imendu need enam tavatoidust.
«Oleme aktiivsed ja rõõmsad, siis oleme ka viirustele raskemini kättesaadavad!» kutsus arst pessimistlikke eestlasi optimistlikult üles.