Suhtelise haigete hulgaga oleme Eestis esikohal. Siiski võib ka meie olukorda pidada stabiilseks ja asjatundja hinnangul eriliseks ärevuseks põhjust ei ole.
«Ülemöödunud nädalal pöördus Eestis ülemiste hingamisteede infektsiooniga arsti poole 9439, möödunud nädalal 9318 inimest. Langusest on vara rääkida, aga tõusu ka enam pole,» kinnitas Olga Sadikova.
Tema sõnul on üks märke gripilaine pisikesest taandumisest see, et suurenema on hakanud RS-viirusesse nakatunute hulk. See põhjustab gripiga sarnaseid sümptomeid, aga ei tekita nii ohtlikke tüsistusi. «RS-viirus on ohtlik väikelastele, kel võib tekkida kopsupõletik, täiskasvanutel tavaliselt komplikatsioone ei ole.»
Laboratoorselt kinnitatud gripijuhtumeid oli Eestis ülemöödunud nädalal 141, möödunud nädalal 108.
Olga Sadikova jutu järgi ei ole tänavuses haiguste laines midagi erilist. Paar eelmist talve olid tavalisest leebemad ja sellepärast tundubki meile, et nüüd murravad haigused eriti julmalt.
«Üks põhjus, miks on nii palju haigeid, võib olla ka see, et gripi vastu vaktsineeritakse end väga vähe. Tänavu on liikvel kolm gripiviiruse tüve ja see muudab olukorra keeruliseks. Vaktsiin kaitseb nende kõigi eest,» selgitas ta.
Gripispetsialist rõhutas, et haige inimene ei tohi mingil juhul tööle minna.
«Pöördusime tööandjate poole, et haigestunud inimesel lubataks kolm päeva kodus olla. See on ju ka firma huvides. Oli neid, kes vastasid positiivselt, oli neid, kes sellega ei nõustunud.»
Tänavu on Eestis gripi tagajärjel surnud viis inimest. Kõik nad on põdenud mõnda rasket kroonilist haigust, mida gripp on võimendanud.
Olga Sadikova ütles, et kui näiteks südamehaige inimene grippi jääb, peab ta kindlasti ühendust võtma oma perearstiga, kes teda nõustab ja hoolitseb, et patsient saaks vajalikku ravi ja kriitilisemal juhul hospitaliseeritaks.
Viljandimaal pole tänavu nii traagilise tagajärjega gripijuhtumeid olnud.