/nginx/o/2013/02/26/1607034t1h2ac7.jpg)
Justiitsminister Hanno Pevkur rääkis eile riigikogu ees, et turvalisuse tagamine vanglas on elementaarne ning seepärast peaks igal vangil olema isiklik ruum.
Minister tahab igale vangile oma tuba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esitades ettekannet «Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018», ütles Pevkur, et vangistuspoliitikas on Eesti saavutanud võrreldes teiste endise idabloki riikidega väga palju. Kriminaalne subkultuur on vähenenud, samuti on vähem vägivalda ja tapmisi.
«Turvalisuse tagamine vanglas peab olema elementaarne,» lausus minister. «Oleme suutnud enamiku vange paigutada kahestesse kambritesse, kuid tegelik eesmärk on ju siiski see, et igal vangil oleks isiklik ruum,» rääkis Pevkur. «See lahendab palju probleeme, mis mõjutavad nii taasühiskonnastamist kui ka vangla igapäevaelu.»
Tulemuslikuma vangistuspoliitika peamine eeldus on tema sõnul aga vangide ja personali suhtarvu parandamine. Just sellest tasakaalust sõltub, kas vangla on kurjategijate või töötajate nägu.
Rääkides massikuritegudest, väitis Hanno Pevkur, et nende taga pole enamasti oma tegevust ratsionaalselt kasu ja kahju võtmes kaaluvad moraalitud inimesed, vaid pigem need, kes mõttetegevusega just ei hiilga.
Tema sõnul on joobes autojuhtide puhul tegu enamasti alkoholi kuritarvitajate ja varavastaste kuritegude puhul eelkõige narkosõltlastega. Teisisõnu on neil inimestel komplekssed sotsiaalsed probleemid.
«Sellegipoolest tuleb nendega ka kriminaaljustiitssüsteemis tegelda, nagu peame leidma ka kuriteoohvrite kaitsmise võimalusi,» jätkas minister. Mullu sai esimene vang vanglast välja narkoravile ning tänavu loodetakse laiendada narkoravi asendusravina nii vanglast vabanejatele kui neile, kes sinna veel sattunud pole.
Pevkur seletas, et tulevikuteema on endiselt alkoholismiravi väljaarendamine ja karistussüsteemis kasutuselevõtt.
«Alati võib küsida, miks me pakume kurjategijatele teenuseid, mida ei saa endale lubada seaduskuulekas inimene,» rääkis ta. «Siin on väga selge põhjendus: esiteks on see tulemuslikum ning vähendab uute kuritegude toimepanemist, teiseks on see ka vangistusest odavam.»
Ministri ütlemist mööda ei saa olla õigustust jätta kasutamata kuritegevust vähendavaid tõhusaid meetodeid või siis kasutada nende asemel midagi nii vähe tulemuslikku ja kallist, kui seda on vangistus.
LEHELUGEJA KOMMENTEERIB MINISTRI MÕTET
Valik «Postimehe» veebiküljel kõnealuse kirjutise juures ilmunud kommentaare
• Tule taevas appi — igal vangil peab olema isiklik ruum, aga korralik kodanik võib vabalt elada kuuse all või kodutute varjupaigas. Mis maa see on?
• Mida peaks aus tööinimene tegema, et sellise tasuta elu peale saada? Varsti pole ju enam midagi kaotada, kui kuriteo sooritad. Näiteks oled töötu, elad kuuse all, süüa pole, midagi pole: siis lähed röövid panka, õnnestumise korral saad suure summa raha, ebaõnnestumise korral vanglasse parema elu peale, kui vabaduses oli.
• Kriminaalile on tagatud põhimõtteliselt kõik inimõigused ning seaduskuulekale on jäetud õigus kogu see lõbu kinni maksta.
• Väga ebainimlik on ainult ühes ruumis elada. Ikka vähemalt kaks tuba, seltsimees minister!
• Vang on kurjategija, kes on saadetud karistust kandma. Miks peaks talle võimaldama mugava äraelamise nagu normaalsetele inimestele? Selline nõudmine solvab inimesi.
• Vangimajateenust peaks Venemaalt ostma. Kes on veetnud mõne aja Vene laagersüsteemis kinnipidamisasutuses, see kaalutleb edaspidi väga põhjalikult, kas kriminaalset tegu sooritada või mitte.
• Täiesti nõus, et igal vangil peaks olema ruum. See oleks mõõtudega 1 × 2 meetrit, kõrgust vahest 1,2 meetrit. Siiber oleks külje all ja valgustust niipalju, et lugeda kannataks.
Allikas: «Postimees»