Lapsed käivad looduses tarkust taga nõudmas

Heimtali põhikooli VIII klass käis mullu 1. oktoobril Saarjõe matkarajal, kus programmi «Rännates kodumaa matkateedel» käigus õpiti looduses käituma, omandati matkateadmisi ja vaadeldi loodusobjekte. Foto: Erakogu

Kõige rohkem on sel õppeaastal keskkonnahariduslikest õuesõppe programmidest osa saanud Tarvastu gümnaasiumi õpilased. Nende kannul on Kitzbergi gümnaasiumi ja Heimtali põhikooli lapsed.

«Tarvastust on käidud seitse korda ning Karksi-Nuiast ja Heimtalist kuus korda,» loetles Liina Laanemets, kes juhib mittetulundusühingu Lilli Looduskeskus projekti «Keskkonnahariduslikud programmid Viljandimaa lasteaialastele ja I—IX klassi õpilastele».

26 kooli

Möödunud nädala lõpul tehti septembris alanud õppeprogrammidest kokkuvõtteid ja projektijuht Liina Laanemets tõdes, et kõik on läinud hästi. «Sügis näitas, et tahtjaid on palju,» sõnas ta ja lisas, et kooliõpetajatelt saadud tagasiside on olnud samuti positiivne.

Tarvastu gümnaasiumi õpetaja Aino Pedai märkis, et on suhelnud teiste maakondade õpetajatega ja nood on olnud heas mõttes kadedad, et meie maakonna lastel on võimalik selliseid programme läbida. «Maaõpilastele on see suureks abiks. Looduses käies laps õpib ja kordab tunnis kuuldut mitme meelega,» ütles ta.

Keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatavatel kolme- kuni neljatunnistel õpperetkedel  on käinud 26 Viljandimaa kooli ja lasteaeda.

Lasteaiale ja igale klassile on õppeaastas ette nähtud 20 programmi: kümme sügisel ja teine kümme kevadel. «Need, kes sügisel ei jõudnud tulla, saavad samast programmist osa võtta kevadel,» selgitas Laanemets.

Aprillist mai lõpuni korraldatavatele retkedele saab hakata registreeruma märtsis, kuid Laanemetsa sõnutsi on võimalik ka varem osalemissoovist teada anda. Lasteaia programmile panidki paljud soovijad ennast juba sügisel kirja ning seega sellele rohkem ei registreerita. Samas neljandate klasside õpetajad võiksid aktiivsemad olla, sest sellele klassile mõeldud programm «Maastik, asustus ja ajalugu Viljandis» on projektijuhi hinnangul mitmekülgne ja teema on tähtis osa loodusõppest.

Teise klassi talvised õppepäevad on riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Aimla looduskeskuses ja seitsmenda klassi omad Olustveres tähetornis Orion, kus tehakse füüsikakatseid.

Projektijuht selgitas, et 20 programmi on kõigile esimestele klassidele üle Viljandimaa. «Linnakoolidest võivad I-a ja -b eraldi käia,» tõi ta näiteks. Seega kui kõik I—IX klassi ja lasteaia retked kokku võtta, tuleb neid ühtekokku 10 × 20 ehk 200.

Laanemetsa sõnul käiakse enamasti matkaradadel ning tutvutakse ka looduskeskuse väljapanekutega. «Nad õpivad nii palju, kui õpivad, igast korrast jääb natuke midagi meelde. Oluline on tekitada lastes huvi looduse vastu ja positiivset emotsiooni,» rõhutas ta.

Plaan on jätkata

Õppeprogrammide juhendajad on aktiivsed keskkonnahariduse edendajad, kellel on lastega tegelemise kogemused. Paljud teevad seda põhitöö kõrvalt, aga on ka kutselisi juhendajaid RMK-st ja keskkonnaametist.

Reedesele juhendajate õppepäevale oli tulnud 20 osalist. Nad said värskendada oma teadmisi ulukite talvisest tegutsemisest ja õppeprogrammide korraldamise metoodikast. Ühtlasi tehti kokkuvõtteid, kuidas sügisel alanud keskkonnahariduse projekt on läinud, mis kevad toob ning kas järgmisel õppeaastal tasub samalaadseid ettevõtmisi korraldada, sest keskkonnainvesteeringute keskusel on avanenud rahataotlemiseks uus voor.

«Plaanime projekti samasuguses vormis jätkata, sest keskkonnahariduses on järjepidev tegutsemine väga tähtis. Kõik oleneb muidugi ka rahastaja toetusest,» lausus Liina Laanemets.