Riigikohus tegi tänavu 20. veebruaril otsuse, millega lõpetas haigekassa avalduse alusel algatatud täitemenetluse osaühingu Kaares Kinnisvara suhtes. Pealtnäha lihtsa menetlusliku küsimuse juured ulatuvad 2005. aasta algusse, kui Peeter Kaares asus koos oma ema ja abikaasaga haigekassalt haigushüvitisi välja petma.
Tartu maakohus mõistis eelviidatud kodanikud 2011. aasta kohtuotsusega süüdi, määrates neile eri pikkusega vanglakaristuse. Peeter Kaaresele mõisteti vangistuseks neli aastat, millest kolmeaastast perioodi ei pööratud tingimisi täitmisele, kui ta täidab kolmeaastase katseaja jooksul kohtu määratud kontrollnõudeid ja -kohustusi ega pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Muu hulgas kohustus Peeter Kaares hüvitama haigekassale kuriteoga tekitatud kahju summas 438 288.25 eurot. Selle tagamiseks seati Kaares Kinnisvarale kuuluvatele kinnistutele käsutamise keelumärked. Remargina olgu lisatud, et kõnealune firma kui juriidiline isik mõisteti samuti kriminaalkorras süüdi.
Haigekassa algatas pärast maakohtu otsuse tegemist täitemenetluse, mis aga kukkus läbi, sest Kaares Kinnisvara polnud oma kinnistute realiseerimisega nõus. Kuigi kriminaalasjas tehtud maakohtu otsuse resolutsioonis on selgelt kirjas, et Peeter Kaarese tehtud kahju hüvitamise kohustuse täitmise tagamiseks arestitakse haigekassa kasuks Kaares Kinnisvarale kuuluvad kinnistud, leidis riigikohus, et nimetatud äriühingu suhtes pole see siiski käsitletav täitedokumendina.
Kõrvalseisjas tekitab selline asjade käik ilmselt imestust, sest kuigi kõik asjaosalised on kriminaalkorras süüdi mõistetud, pole kohtuotsust võimalik reaalselt täita. Kujunenud olukorra selgitamiseks on mõistlik eraldi analüüsida, kas süüdistaja või kohus tegid midagi valesti ning mis saab edasi.
Süüdistus peab vett
Peeter Kaarest, tema ema ja abikaasat süüdistati haigekassalt haigushüvitise väljapetmises ehk kelmuses ning nii ebaseaduslikult saadud raha kasutamises ehk rahapesus. Lisaks süüdistati teda veel paaris muus episoodis.
Osaühingut Kaares Kinnisvara süüdistati aga ainult rahapesus. Süüdistusest ei selgu, miks polnud võimalik ettevõttele esitada ka raha väljapetmise süüdistust. Küllap süüdistaja kasutuses olnud tõendid ei võimaldanud seda teha.
Igal juhul on ilmne, et sellise süüdistuse pinnalt polnudki võimalik Kaares Kinnisvarale kahjutekitamist ette heita, sest äriühing ise raha väljapetmises süüdistuse järgi ei osalenud. Pelgalt hilisemas rahapesus osalemine aga haigekassale arvatavasti enam mingit lisakahju ei tekitanud. Seetõttu nõudiski süüdistaja osaühingule vaid rahalise karistuse mõistmist summas 63 911 eurot.
Siinkohal tuleb eraldi selgitada, et kriminaalkorras mõistetav rahaline karistus ei hüvita kuriteoga tekitatud kahju. Rahalise karistuse summa tuleb kanda rahandusministeeriumi kontole ning kannatanu ei saa sellest midagi. Kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada täiendavalt tsiviilhagi, kuid nagu ülal märgitud, ei olnud kõnealuses kriminaalasjas esitatud süüdistuse pinnalt võimalik haigekassa kahjunõuet Kaares Kinnisvara vastu esitada.
Süüdistaja kaitseks tuleb öelda, et esitatud kujul oli süüdistus vankumatu ning kokkuleppemenetluses said kõik asjaosalised kõigis episoodides karistada.
Kohus kinnitas kokkuleppe
Kuigi maakohus tegi süüdimõistva otsuse, ei eelnenud sellele mingit sisulist asja arutamist, kohus lihtsalt kinnitas poolte kokkuleppe. Kui süüdistatav tunnistab end süüdi, pole otstarbekas kulutada aega pikale kohtumenetlusele, vaid seadus lubab prokuröri ja süüdistatava vahelisi kokkuleppeid. Kokkuleppe sisuks on süüdistatavale karistuse tingimuste määramine, kusjuures need on seadusega lubatud piirides läbiräägitavad.
Kuigi läbirääkimiste täpne käik pole mulle teada, pidi prokurör vangistuse kestuses arvatavasti järele andma. Teisalt pidi aga ka Peeter Kaares omalt poolt vastu tulema, nõustudes haigekassale tekitatud kahju katseaja jooksul hüvitama ning seades haigekassa kasuks käsutamise keelumärked Kaares Kinnisvara kinnistutele. Kui sellist kokkulepet poleks sõlmitud, ei oleks süüdistuse pinnalt saanud nõuda, et Kaares Kinnisvara oleks Peeter Kaarese tekitatud kahju hüvitamiseks mingeid tagatisi andnud.
Tagantjärele targalt võiks norida vaid tagatise valiku üle: seatud käsutamise keelumärked takistavad küll koormatud kinnistute müüki, kuid ainuüksi keelumärge ei võimalda veel nõuda kinnistu müüki täitemenetluses. Selleks et haigekassa nõuet kohe maksma panna, tulnuks läbirääkimistel hoopis hüpoteegid välja kaubelda, kuid seda mingil põhjusel ei tehtud.
Mis saab edasi?
Niisiis pole prokurör ega kohus justkui midagi valesti teinud, kuid haigekassale tekitatud kahju on ikka hüvitamata. Oleks põhjust küsida, kas ehk haigekassa oleks võinud oma õigusi teisiti maksma panna. Ravikindlustuse seadus annab haigekassale küllalt lihtsa viisi alusetult makstud hüvitiste tagasinõudmiseks, kusjuures haigekassa sellekohane ettekirjutus on käsitletav täitedokumendina.
Haigekassa tegi ettekirjutuse vaid Peeter Kaarese abikaasale kui kindlustatud isikule. Miks ei tehtud sama ettekirjutust Kaares Kinnisvarale kui tööandjale, ei ole teada. Täitedokumendi puudumine oligi peamine põhjus, miks täitemenetluse algatamine Kaares Kinnisvara suhtes ebaõnnestus.
Eeltoodu ei tähenda, et Peeter Kaares ei pea oma kohustust haigekassa ees täitma. Tema kolmeaastane tingimisi vangistus seati muu hulgas sõltuvusse haigekassale tekitatud kahju hüvitamisest. Kui ta tasub kolmeaastase katseaja jooksul haigekassale tekitatud kahju ega riku muid kontrollinõudeid, arvatakse ta oma vangistuse ärakandnuks. Kui ta aga katseaja jooksul raha ära ei maksa, võidakse halvemal juhul talle määratud tingimuslik vangistus reaalselt täitmisele pöörata.
Loo õppetund seisneb selles, et kriminaalasjades peab kannatanu — isegi kui selleks on riiklik asutus! — oma õiguste eest ise rohkem seisma. Ei saa jääda lootma vaid uurimisorganite tegevusele, sest riikliku sunniaparaadi tegevus on suunatud eelkõige süüdlase väljaselgitamisele ja tema karistamisele. Kannatanu ei saa jääda lootma sellele, et prokurör osutab oma süüdistusfunktsiooni kõrval talle õigusabi ja leiab talle parima tee kahjunõude maksmapanekuks.