Põllumees oleks nõus Soome jahiseadusega

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaühingu Karpo maisipõldudel teevad metssead aasta-aastalt üha suuremat hävitustööd. Sestap kutsus ettevõtte omanik Kalev Nurk (vasakul) mullu septembris kahjusid vaatama Vambola jahimeeste seltsi juhi Kalev Kikase.
Osaühingu Karpo maisipõldudel teevad metssead aasta-aastalt üha suuremat hävitustööd. Sestap kutsus ettevõtte omanik Kalev Nurk (vasakul) mullu septembris kahjusid vaatama Vambola jahimeeste seltsi juhi Kalev Kikase. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Tarvastu valla osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurk oli läinud sügisel püsti hädas metssigadega, kes firma maisipõldu laastasid.

Kahju, mida nood loomad läinud aastal osaühingule tegid, ulatub tema hinnangul 50 000 euro kanti. Nurga meelest on uus seadus eelmisest parem, aga selles on ikka veel sotsialistlikke elemente.

Kalev Nurk, millist jahiseadust teie tahaksite?

Mina oleksin nõus sellise seadusega, nagu kehtib Soomes. Enamiku seadusi oleme otse Euroopast maha kopeerinud, miks nüüd äkki ei või?

Ma ei ole nõus sellega, et uue seaduse kohaselt jääb enamik ulukite tekitatud kahjust ikka maaomaniku omavastutuseks. See eeldab, et peaksin oma põldudele tara ümber ehitama. Kolm sajandit tagasi oli Inglismaal lambakasvatuses taramajandus, kas peame ajas tagasi minema?

Kui jahimehed ei ole nõus või ei suuda metssigade tehtud kahju hüvitada, siis maksku riik kahjud kinni. Igasuguseid lube jaotades on riik kange peremees, aga muidu pühib käed puhtaks ning laseb maaomanikel ja jahimeestel omavahel kembelda. Vene ajal oli riiklik kindlustus, mis ulukite tekitatud kahjud kinni maksis. Kui maisi koristasime, passis iga nurga peal jahimees, millal siga välja tuleb. Õnneks olid sead jalga laskunud — ega nemad ootama jää, millal põmmutama hakatakse.

Jahimeeste arvates on uus seadus maaomanike poole kaldu ja teenib väliskapitalil põhinevate suurmaaomanike huve?

See on paratamatus. Kui rootslasel on raha, ostab ta Eestis maad ja kogu lugu. Ise valisime turumajanduse.

Käisin hiljuti Rootsis. Seal on ühel norrakal 2700 hektarit maad. Valduse asjaajaja on taanlane. Taraga eraldatud maale on kaevatud 26 järve, muld müüdi Norrasse. Sealsest haudejaamast lastakse järvedele iga kuu 11 000 parti. Küsimuse peale, mis saab nendest partidest, keda ei jõuta küttida, vastati, et nood lähevad lõunamaale. Jahimees saab seal esmalt makettidel kätt proovida. Iga kütitud pardi eest maksab ta 50 eurot. Lisaks õpetatakse jahikoeri sigu ajama.

Saksamaal tean 200-hektarist jahimajandit, kus aiaga piiratud alal peetakse 120 metssiga. Oleme euroliidus ja küllap jõuavad samasugused asjad ka meile.

Kirdi memm Kärstnast pani sel sügisel aiamaale raadio mängima ja kõik kõlinad juurde, aga ikka sõid sead öösel kümne meetri kauguselt kõik kartulid ära. Iga päev näen oma lauda ümber 30 metskitse, tunamullu oli neid isegi 50. Nad käivad talirapsi söömas ja talvel söövad silo. Neid on rõõm vaadata, las elavad. Aga sigadega ma nõus ei ole. See loom on Eestisse sisse tulnud liik ja muud kasu peale jahiulukiks olemise temast ei ole. 1970. aastal oli Eestis 6000 siga, praegu on mitu korda rohkem. Miks ei võiks populatsiooni viia nüüd sama väikseks? 20 aastat tagasi, kui olin agronoom, sain kevadkülve normaalselt paigutada, praegu pean esmalt mõtlema, kus sead võivad vähem kurja teha.

Teie arvates ei ole jahimehed seni piisavalt loomi küttinud.

Paraku küll. Hiljuti lasti meie kandis hunt maha. Aga hunt vähendab ju sigade arvu ja on metsa sanitar. Kui hunte tapetakse, on jahimees võtnud vastutuse hoida sigade populatsiooni vaos.

Paar aastat tagasi palusin jahimehi, et nad päästaksid meid kolmest kärnas kährikust ja rebasest, kes olid küüni sooja tulnud ja olid meie loomadele suureks nakkusohuks. Paraku abi ei tulnud ja pidime nad ise maha lööma. Oleme jahimeestele andnud viljajäätmeid ja väetist ning lubanud jäätmete hoiuruume kasutada. Paraku ei oleme mõistlikke kokkuleppeid ega abi saanud.

Vene ajal olid püssid kehvemad, aga sigade arvukus hoiti ikka vaos. Nüüd on vintpüssid optilise sihikuga ja on öised sihikud, aga keegi ei saa populatsioonist jagu.

Läinud nädalal, kui tulin Tartust, olid kesikud kodu lähistel tee peal. Ära minna nad ei tahtnud, õnneks head pidurid ja puhas tee päästsid hullemast.

Kui suurt kahju olete metsloomade tõttu kandnud?

Tagasihoidlike arvutuste kohaselt tekitasid metssead mullu firmale kahju 50 000 eurot. Kümnete tuhandete rändlindude kahju ma ei arvesta, nendega olen leppinud ja nõus. Paneme põldudele lihtsalt veidi suurema külvinormi.

Aga kas on õige, kui tulevikus pääseb tavaline inimene jahti pidama vaid suurmaaomanike loaga?

Kui jahimees tahab ka tulevikus jahti pidada, hoidku maaomanikega häid suhteid ja sõlmigu kokkuleppeid, mis on mõlemale poolele kasulikud. Nii suudavad nad ehk praegust süsteemi teatud määral säilitada.

Kui tahetakse vastu punnida, siis seda kiiremini tuleb Soomega sarnane süsteem. Praegune olukord ei ole ju normaalne — jahimees on kõige suurem peremees.

Kolm aastat tagasi läks meie lauda juures tiikidel hirmsaks tulistamiseks. Olin neist umbes saja meetri kaugusel. Helistasin tuttavale jahimehele ja sain teada, et 8. septembrist algas pardijaht. Mulle ei teatatud midagi. Pidin põgenema: ei tea ju, kuhu haavlid lendavad. Kas pean oma maa peal kõndima kuulivestiga?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles