Känguru- ja vaalarooga Viljandi söögikohtadest küsima minna ei tasu

Kohviku Harmoonia juhataja asetäitja Liisa Lääne sõnul neilt känguru- ning vaalalihast hõrgutisi ei saa. Pakutud on metssea- ja kopraliha. Foto: Marko Saarm / Sakala

Viljandis on küll väga palju toitlustuskohti, kuid üheski neist ei pakuta konnakoibi või muid eksootilisi hõrgutisi. Omanike sõnul eelistavad kliendid ikka sea-, kana- ja veiseliha.

«Sakala» küsitles seitset söögikohta: Grand Hotel Viljandi ja Centrumi hotelli restorani, aasiapärast restorani Dragon, City lokaali ning Harmoonia, Fellini ja Aida kohvikut.

Konnakoivad ja antiloop

Grand Hotel Viljandi peakoka Andrus Tulbi sõnutsi selles restoranis praegu konnakoibi ei pakuta, kuid aastaid tagasi oli seal võimalik tellida nii neid kui ka antiloobi- ja hailihast hõrgutisi.

«Praegu on meil muu hulgas menüüs täitsa tavalised part, lammas ja koha — ei midagi eksootilist,» lausus ta.

Eksootiliste roogade valikust väljajätmist põhjendas Tulp sellega, et toorainet oli keeruline hankida. «Seda, et antiloopi, haid ja konnakoibi söödud poleks, ei saa öelda. Katsetati ikka,» nentis ta.

Grandi naabruses asuvas City lokaalis saab lisaks kana-, sea- ja loomalihale tellida lõhet. «Konnakoibi ja muud sellist me pakkunud ei ole, sest ei ole tahtjaid,» sõnas söögikoha üks omanikke Toomas Loitmaa.

«Kõige paremini läheb eksootiline kana. See koosneb kanafileest, virsikust ja hautatud aedviljast,» lausus lokaali teine omanik Ester Linn.

Sakala keskuses tegutseva Harmoonia juhataja asetäitja Liisa Lääne ütlemist mööda tellitakse nende kohvikus palju hautatud küülikukoibi ning barbeque-roogi.

«Kängurut ja vaala me ei paku,» tõdes Lääne. «Praegu on menüüs küüliku-, pardi-, sea- ja kanaliha. Oleme pakkunud ka metssealiha.»

Kohviku juhataja asetäitja rääkis, et kuigi metssealiha vastu oli huvi, on see ikkagi kallim kui kodusea liha. «Et liha oli kallim, oli ka praad kallim. Klientidelt saime siiski positiivset tagasisidet,» lisas ta.

Centrumi hotelli restorani juhatuse esimees Reeme Remmelgas ütles, et põhiliselt tehakse seal toite sea- ja veiselihast. «Oleme mõelnud hakata pakkuma ka küülikut. Eks siis ole näha, kui hästi see peale läheb,» lausus ta.

Restoranis on valmistatud ka lammast, kuid seda Remmelga jutu järgi kliendid eriti ei soovinud. «Praegu on kõige populaarsemad road paneeritud seašnitsel ja vürtsikas seapada.»

Aasiapärases restoranis Dragon on võimalik tellida sea-, kana- ja veiselihast toite ning krevette. «Muidugi saab ka teistest lihadest, aga neid peab ekstra tellima,» sõnas toidukoha omanik Maurice Mathias.

Et Viljandi on Tallinnaga võrreldes väike linn, ei pakutagi tema sõnul siin eksootilisest lihast roogi. «Meil läheb kõige paremini kas meega või magushapu kana,» ütles Mathias.

Traditsioonid ja maalähedus

Fellini kohviku omaniku Merit Berzini sõnul on tema söögikoha trump kohalik toit ning seetõttu on paljud road lambalihast. «Meil on lambad omast käest võtta,» selgitas ta. «Kõige paremini lähevad meil lambakintsupada ja lambalihaborš.»

Tellitakse ka sea- ja pardiliha. «Veist meil ei ole, kuigi sisefileed tahaks teha, aga seda ei jõua inimene osta,» kõneles Fellini omanik. «Karu-, jaanalinnu- ja krokodilliliha meil ei ole, sest tegemist on välismaise kaubaga ning Viljandis pole nende tahtjaid. Ma ei tea, kas sellel oleks mõtet, sest maitseomadustelt ei ole need erilised.»

Aida kohvik pakub muu hulgas metsseapada. «Põtra oleme ka pakkunud, ainult et tarnimisega on raskusi olnud,» ütles peakokk Rando Imala. «Tooraine saame kätte, aga see on päris kallis võrreldes Pärnu, Tallinna või Tartuga, kus konkurents lööb hinna alla.»

Peakoka sõnul proovitakse Aida kohvikus hoida aus vanu toidutraditsioone ning panna rõhku maalähedusele. «Inimestele meeldib sealiha kartuliga, aga meie proovime liha kõrvale pakkuda ka salateid.»

Palju on Imala jutu järgi hakatud sööma pardifileed. «Hea on see, et söögikultuur on suuremate hulkadeni jõudnud ning inimesed on endale teadvustanud, et pardifileed võib ka roosalt süüa. Roosa liha ei ole toores, ta on õrn ja pehme.»