/nginx/o/2008/06/29/53032t1h72c6.jpg)
«Jooksumaraton tuleb!» oli teisena finišisse jõudnud Allan Orase esimene lause võitjale Jaan Kirsipuule.
Võitja laitis, harrastajad kiitsid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle, Tartu jooksumaratonile tehtud vihjega hindas ta rada, kus ka kõige paremad pidid neli-viis korda ratta seljast maha ronima ja raske lõigu joostes läbima.
Teist korda Mulgi maratonil esikoha pälvinud Kirsipuu oli rada hinnates kriitiline.
«Distants võib küll raske olla, aga niisugune peletab harrastajad eemale,» leidis ta. «Kes ikka tahab sopa sees tuhnida.»
Kirsipuu arvates oli trassil liiga palju jooksukohti.
«Rada peaks olema selline, et seal oleks võimalik sõita,» lausus ta. «Need rasked kohad ei toonud võitja osas mitte mingisugust lahendust.»
Kui tavaliselt on Mulgi maratoni trassi karmust kurtnud just tagumises otsas lõpetanud, siis pühapäeval laususid nemad sõidu kohta peamiselt kiidusõnu.
221. kohaga lõpetanud Rein Eiger ütles, et rajast ja sõidust jäi väga hea mulje.
«See, et Polli metsas oli rada pikem, oli väga hea,» sõnas ta. Eiger nentis, et kirumist kuulis ta seekordsel Mulgi maratonil märksa vähem kui varem.
«Mind häiris natuke see koht, kus pikk ja lühike sõit kokku said, sest siis tekkis metsa all aeglasemalt liikujatest tropp ette ning ma jäin oma grupist maha,» rääkis ta.
Rada kiitis ka 702. kohal finišisse jõudnud Kaitho Pilt.
«See oli nädalaga palju kuivemaks muutnud,» rõõmustas ta. «Eks mõned sopakohad olnud, aga maratonidel on ikka kohti, kus tuleb ratta seljast maha ronida ja seda käe kõrval lükata.»