Peeter Kuusk: Kas Viljandist saab asja?

Peeter Kuusk Foto: Elmo Riig / Sakala

VIIMASED UUDISED Viljandi veekeskuse teemal ei jäta vist ühtki linnakodanikku külmaks. Nii ka mind.

On teada, et osaühing Leviehitus tegi hiljuti linnavalitsusele ettepaneku muuta nendevahelises lepingus mitut punkti. Esiteks palus ta võimalust mitte ühendada veekeskust linna keskküttesüsteemiga, vaid rajada selleks eraldi katlamaja. Teiseks soovis ta lükata edasi ehituse valmimise tähtaega.

Vastu pakub ettevõte võimalust tasuda ujula eest viie aasta jooksul. See tähendab, et linn ei pea korraga välja andma lubatud 40 miljonit krooni, vaid võib maksta ehitajale sama raha viie aasta jooksul. Tal ei ole tarvis võtta ka laenu, sest seda võtab Leviehitus ise ja tasub ka pangale intressid.

Seepeale saatis linnavalitsus veekeskuse ehitaja leidmiseks korraldatud konkursil teiseks jäänud osaühingule Akriptor kirja, et uurida, kuidas reageerivad selle osanikud võimalikule lepingu muutmisele. Ühtlasi ei välistanud linnapea, et tuleb korraldada uus konkurss, juhul kui lepingust Leviehitusega ei saa asja.

VAATAME NÜÜD lähemalt Leviehituse pakutud muudatuste mõju ning püüame hinnata, kas need on mõistlikud ja võiksid kuidagi kahjustada linna huve.

Leviehitus arvestas oma pakkumises, et ühinemine linna keskküttesüsteemiga läheb maksma kuni kaheksa miljonit krooni. Pool sellest pidi enda kanda võtma soojaettevõte Esro, kes lootis nõnda leida sealt piirkonnast teisigi liitujaid. Et see lootus oli liiga optimistlik, võttis Esro oma sõnad tagasi.

Teisisõnu tulnuks Leviehitusel kogu raha ise välja anda. See oleks tal aga üle jõu käinud. Liitumine keskküttetrassiga oleks moodustanud tervelt 20 protsenti kogu ujula maksumusest. Nii hakkaski ta otsima teisi variante.

PAKUTUD ALTERNATIIV gaas- või bioküttega töötava katlamaja näol oleks kasutuses isegi odavam ning linnal kuluks ujula ülalpidamiseks vähem raha.

Loodetavasti on Leviehitus suutnud seda on oma arvutustes ka tõestada. Kui linnal on selles suhtes kahtlusi, on ju võimalik lepingu lisana sooja hind mingiks ajaks fikseerida.

Ka mina arvan, et eraldi katlamaja on mõistlik lahendus ega kahjusta linna huve. Keskkonnauuringutest ei pääseks seejuures muidugi üle ega ümber.

TEINE ETTEPANEK, mis puudutab ujula valmimise tähtaja edasilükkamist, on praeguse asjade venimise juures paratamatu. Leian, et selles ei saa süüdistada ainult Leviehitust — soov lepingut muuta oli ju mõlemapoolne.

Linnavalitsus andis juba aasta algul mõista, et ei ole muutunud majandustingimustes enam valmis lepingut täitma ja soovib võimalust tasuda ujula eest pikema perioodi vältel või vähendada lepingu maksumust.

Samuti oli riik vahepeal piiranud omavalitsuste laenuvõtmise võimalusi ja pannud linna sellega keerulisse olukorda. Samas oli linnal kohustus võetud varem ja ilmselt oleks laenuvõtmiseks luba antud. See võimalus on linnal ilmselt nüüdki olemas.

Tekkinud olukorras tuli tõesti aeg maha võtta ja kõiki võimalusi kaaluda. Pangem tähele, et seda tehti poolte kokkuleppel.

KOLMAS ETTEPANEK, mis annab linnale võimaluse tasuda ujula eest viie aasta jooksul, tuleneb otseselt eelöeldust ja on tegelikult linnale vastutulek, mis teeb talle lepingu tingimuste täitmise tunduvalt lihtsamaks.

Veel 30. aprillil võisime «Sakalast» lugeda, et linn ja Leviehitus on jõudnud nimetatud küsimustes suulisele kokkuleppele ning jääb üle vaid muudatused lepingus fikseerida ja volikogus kinnitada. Linnajuhid olid kindlad, et kokkulepe tuleb ja volikogu selle ka kinnitab.

Nüüd on tulnud asjade käiku uus pööre. Linn on otsustanud uurida osaühingult Akriptor, kas lepingu muudatused kahjustavad tolle huve.

Milleks see vajalik on? On ju küsimata selge, et linna otsus ehitada veekeskus järve äärde kahjustas Akriptori huve.

Kas linn on hakanud kahtlema oma varasema otsuse õigsuses? Kui Akriptorile asjade niisugune käik ei meeldi ja ta vaidlustab selle, kas siis linn ei suuda oma huvide eest seista? Või ei tahagi ta seda teha?

KAS SEE aastatepikkune tingeltangel veekeskuse ümber ei kahjusta hoopiski viljandlaste huve ja linna mainet? Kuidas peaksid sellesse suhtuma kohalikud elanikud, kes on kõigest tüdinud ja ootavad veekeskuse valmimist?

Asjade säärase käigu juures oleme tagasi aastataguses ajas ja hakkame uuesti arutama, kuhu võiks veekeskuse ehitada. Kas eelmise otsuse teinud ekspertidest ja linnajuhtidest koosnev komisjon ei olnud siis küllalt pädev? Või üritab keegi jätta muljet, et järveäärne asukoht ei vasta linnakodanike soovile?

ILMSELT ON asi selles, et mõni mõjuvõimas ringkond kasutab tekkinud olukorda ära ja püüab oma tahtmist läbi suruda. Linn ei suuda survele vastu seista ja katsub leida võimalust korraldada uus konkurss.

Kui aga linnale käib üle jõu ka ujula järelmaksuga ostmine ja võib-olla isegi jooksvate kulude katmine, tuleks tal seda ausalt tunnistada. Usun, et inimesed saaksid sellest aru. Aus ja otsekohene peaks olema ka siis, kui tõepoolest leidub põhjusi kahelda Leviehituse suutlikkuses ujula valmis ehitada.

Vähetähtis pole fakt, et Leviehitus on esitanud enda saneerimise taotluse. Saneerimiskava ongi juba võlausaldajatele esitatud. Selle üks oluline punkt on ka ujula ehitus. Pole kahtlust, et selle äralangemine avaldab suurt mõju saneerimise õnnestumisele ja võib osutuda Leviehitusele saatuslikuks.

See tähendaks, et võlausaldajad, kelle hulgas on palju Viljandi firmasid, peaksid suu oma rahast puhtaks pühkima. See võib omakorda mõjutada nende enda edaspidist käekäiku ning kaasa tuua uusi koondamisi ja vahest isegi pankrotte.

Kokkuvõttes jääks linnas maksumaksjaid vähemaks ja see mõjuks negatiivselt omavalitsuse tulubaasile.

MAAILMAST on võtta küllalt näited, kuidas riik ja omavalitsused on majanduskriisi tingimustes läinud ettevõtetele appi ning püüdnud tagada nende jätkusuutlikkust. Mitmel pool on osutatud eraettevõtetele sellist tuge, mis tavatingimustes oleks mõeldamatu. Midagi pole parata, mõningates situatsioonides on turumajanduse põhireeglite osaline eiramine põhjendatud.

Kõnealuse juhtumi puhul saaks Viljandi linnavalitsus ettevõtlust toetada selle kaudu, et täidab eelnevaid kokkuleppeid ja jätkab varem valitud kursil.

Loodan siiralt, et Viljandist saab asja.