Viljandi taeva all näeb kaelamurdvat lendamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vabariigi aastapäeva puhul teevad kaitseväe piloodid kahe samasuguse hävitajaga L-39 Albatros Viljandi kohal trikilendu.
Vabariigi aastapäeva puhul teevad kaitseväe piloodid kahe samasuguse hävitajaga L-39 Albatros Viljandi kohal trikilendu. Foto: Toomas Huik / Postimees

17 minutit on see aeg, millega L-39 Albatros ökonoomselt lennates Tallinna paraadilt Viljandisse jõuab. Homse vabariigi aastapäeva puhul näeb kaht sellist õhuväe treeninghävitajat linnast üle lendamas ning juhtlennukit piloteerib Viiratsist pärit kapten Jüri Jürgen.

Jürgen on Eesti õhuväe lennukite eskadrilli ülem. Lenduripaberid sai ta pärast Nõo reaalgümnaasiumi lennundusklassi lõpetamist. Pärast seda läks ta Tartu lennukolledžisse ning 2000. aastal asus tööle kaitseväes Ämari lennuvälja käitlejana. Peagi tundis ta uuesti huvi lendamise vastu ja nii ongi temast saanud eskadrilli ülem.

Hävitajad tegid taevaproovi juba üleeile

Hävitajad käisid Viljandi kohal tiirutamas juba üleeile.

«Vaatasime koha üle, panime paika maamärgid ja harjutasime, et asjad tuleksid kindlasti välja, kui on ilusat ilma,» rääkis Jüri Jürgen.

Ilm mõjutab lennukite pakutavat vaatemängu tugevalt. Jürgen selgitas, et kui pilve alumine piir on madal, tähendab see, et ei saa teha üleeile proovitud vertikaalseid harjutusi. «Kavas on teha neli või viis vertikaalset elementi, aga kui pilvepiir on nii madal, et me kõrgustesse söösta ei saa, teeme kaks kuni kolm horisontaalset aerobaatilist elementi,» selgitas Jürgen.

Vertikaalseid harjutusi on rahval maa pealt kindlasti huvitavam vaadata kui horisontaalseid. Vertikaalsete trikkide puhul on hävitaja rohkem ühel kohal ja saab näha, kuidas see ennast pöörab ja keerab, sööstab suurel kiirusel üles ning positsioneerib end seal. Horisontaalsed elemendid nii palju silmailu ei paku. Et kiirus on suur, suudab lennuk teha vaid mõned manöövrid ja kaob rahva vaateväljast näiteks metsatuka taha.

Tehnika kinnitab usku kaitsevõimesse

Jüri Jürgeni sõnade kohaselt tuleb kaitseväe masinaid rahvale demonstreerida, sest tavakodanik peab teadma, millised maa- või õhusõidukid on Eesti riigi käsutuses.

«Nii tekib isamaaline tunne, et on olemas varustus ja inimesed, kes tahavad Eestit kaitsta,» ütles ta.

Tehnika soosib ka õppimist. «Kui ajateenijad on metsas ja hävitaja neist üle ei lenda, siis ei saagi nad aru, mis tunne on, kui sõjaolukorras lennukid üle lendavad, pomme viskavad või pardakahuritest lasevad,» selgitas kapten.

Õhuväes lennatakse iga nädal. Ülesandeid täidetakse ja treenitakse kahte tüüpi lennukitega: L-39 ja AN-2. «Kui lendamist ja tellimusi on vähe, tuleb treenida rohkem. Kui ülesandeid on pidevalt, siis nii palju treenida ei tule,» lausus Jürgen ja märkis, et kui tsiviillennunduses lennatakse kuus 70—90 tundi, siis kaitseväe pilootidel jääb maht 10—20 tunni juurde.

Tagasi üles