Kalevi Kaur: tublisid mehi on üha enam

Karl-Eduard Salumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolga-Jaani kauaaegne vallavanem Kalevi Kaur pälvis päästeteenistuse aumärgi pikaajalise tegevuse eest Kolga-Jaani valla inimeste turvalisuse parandamisel.
Kolga-Jaani kauaaegne vallavanem Kalevi Kaur pälvis päästeteenistuse aumärgi pikaajalise tegevuse eest Kolga-Jaani valla inimeste turvalisuse parandamisel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Teisipäeval päästeteenistuse hõberisti kätte saanud Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ütleb, et kui riiklikud tuletõrjekomandod asuvad omavalitsusest kaugel, leidub maal õnneks neid, kes löövad kaasa priitahtliku pritsimehe või ennetustöö tegijana.

Päästeteenistuse aumärgiga tunnustati Kalevi Kauri pikaajalise tegevuse eest Kolga-Jaani valla inimeste turvalisuse parandamisel.

Lõuna päästekeskuse Viljandimaa piirkonna juhataja Jüri Sooviku sõnul on kauaaegne vallavanem aidanud igati vallas päästjate muresid lahendada. Suure töö on vallajuht päästjate meelest ära teinud pärast seda, kui Kolga-Jaanis suleti kolm aastat tagasi kutseline komando.

Vähem kui kahe aasta eest tegutses Kolga-Jaani tuletõrje seltsis seitse vabatahtlikku meest, praeguseks on neid 11. Vabatahtlike hulka kuulub ka vallavanem ise.

Kalevi Kaur, millised tunded ja mõtted teid valdasid, kui kuulsite, et päästeteenistus otsustas teile aumärgi anda?

Meeldivad, eriti arvestades seda, et tunnustus tuli pikaajalise tegevuse eest piirkonna elanike turvalisuse parandamisel. Jäävad ju sellesse perioodi 1995. aastal Kolga-Jaani komando loomisega seotud tegevused ning koostöö päästeameti ja komandoga, samuti selle likvideerimise järel järjepidavuse tagamiseks vabatahtliku tuletõrjeseltsi ellukutsumine ja aktiivne kaasalöömine seltsi tegevuses.

Kuidas hindate päästevõimekust Kolga-Jaani vallas?

Riikliku poole pealt ei ole olukord kiita, sest Kolga-Jaani valda teenindavad Viljandi ja Põltsamaa komando asuvad kaugel, ent tuleõnnetuse korral on iga minut väga suure kaaluga. Leie piirkonna külad jäävad mõlemast kaugemale kui 30 kilomeetrit.

Olukorda parandab kohapealne vabatahtlik selts. Selles tegutseb 11 meest, kes kõik tegelevad pääste- ja ennetustööga vabatahtlikkuse alusel ja tasuta.

Siinkohal on mul hea võimalus tänada mittetulundusühingu Kolga-Jaani Tuletõrje Selts liikmeid hea töö eest Kolga-Jaani valla elanike turvalisuse tagamisel.

Kas väikestes kohtades asuvate riiklike päästekomandode kaotamine on liigne kokkuhoid?

Minu otsekohene vastus on jah. Olen endiselt seda meelt, et inimeste turvalisus peab olema tagatud olenemata sellest, kas ta elab Tallinnas, Kolga-Jaanis või Piirissaarel.

Võib vist öelda, et riigi tasandil oodatakse priitahtlikelt päästekomandodelt üha rohkem. Mida te sellest arvate?

Oodatakse jah. Õnneks on, kellelt oodata. Maapiirkondades on üha enam tublisid mehi, kes panustavad vabatahtliku päästja töösse.

Samas vajavad vabatahtlikud oma töö tegemiseks masinaid ja varustust. Võib öelda, et päästeamet on viimastel aastatel uue või kasutatud varustuse hankimises tugevalt toeks olnud, ent sageli enam kui 30 aastat vana autopargi korrashoiuks lepingulistest vahenditest ei piisa.

Soovin, et me kõik hoolitseksime enda ja kodu turvalisuse eest. Parim variant oleks, kui päästeauto sõidab välja ainult õppustele või ennetustööle.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles