Kümned inimesed kirjeldasid "Sakalale" taevakülalise lendu

Foto: tabel

«Sakala» üleskutsele kirjeldada kolmapäeval õhtul taevas nähtud valgussähvatusi ja kuuldud heli, vastas mitukümmend inimest üle Eesti. Üle taevalaotuse lennanud tulekera nähti kirjelduse kohaselt Virumaast Saaremaani.

Lääne-Virumaalt jõudis «Sakalasse» kolm kirjeldust. Nii Simunas, Laekveres kui Rakveres nähti peamiselt valgustäppi. «Algul oli väike täpp, siis läks väga suureks ja kadus,» kirjutas pealtnägija.

Pikalt kirjutas nähtust üks Raplamaal, Põlli külas elav naine.

«Seisin oma maja ukse ees näoga kagu suunas, kuulsin särinat, mille peale veidi ehmusin ja nägin, et minu vaatenurgast 60° kõrguselt lendab maa suunas 45° nurga all tulekera,» selgitas naine. «Tulekera ilmus nagu hetkega pimedusest ja lendas lõunasst põhja. Tulekera suurus oli Kuu (mis sel hetkel paistis) läbimõõdust väiksem, tähtedest aga võrreldamatult suurem, visuaalselt oli valguskera suurus võrreldav maantee äärsete valgustite täisvõimsusel põlevate valgusallikate suurusega kui neid vaadata kahe postivahe kauguselt,» jätkas ta.

Kirjelduse järgi oli lendava objekti värvus kollane. Tulekeral oli taga läbimõõdust kolm korda pikem kolmnurkne saba, mis tagapool muutus sinakaks ja läbipaistvaks. «Kera liikus väga suurel kiirusel, ma nägin seda vaid paar sekundit, kuni see minust umbes 20 meetri kaugusel olevate kõrgete kuuskede taha kadus. Vahetult enne kera puude taha kadumist valgustas see maapinda ereda kollaka valgusega, mis meenutas keevitamist. Mulle tundus, et tulekera trajektoor võis liikuda maapinnale minust 3 – 5 km kaugusel,» lõppes «Sakalale» saadetud kõige põhjalikum kirjeldus.

Järvakandi lähistelt anti teada, et 20. veebruari viimsetel minutitel nähti sellist sinakas valget valgust, mis lõi õue paariks sekundiks valgeks. Koerus nähti välgatust ning veidi aja pärast kuuldi ka nõrka mürinat.

Türi kandist andis kaks inimest teada öises taevas nähtud sähvatusest. Viljandimaalt Kõo vallast tulnud kirjelduse kohaselt oli valgus aga nii võimas nagu oleks keegi prožektoriga inimesele näkku sihtinud.

«Kell võis olla ehk kolmveerand kaksteist, kui heitsin magama. Sain vaid paar sekundit puhata, kui silmalaugele tekkis väga ere valgus. Oli selline tunne nagu näitaks keegi prožektoriga otse silma,» kirjeldas üks tüdruk. «Avasin kiiresti silmad, ning minu suureks ehmatuseks sähvis kogu aknaraami ulatuses väga kummaline rohekas-sinakas ere valgus. Pilt, mis mulle aknast avanes, oli nii hetkeline, et arvasin juba, et nägin kummalist viirastust. Siis äkki kuulsin ka umbes kaks sekundit kestnud müristamist. Tundsin suurt hirmu ja süda tahtis lausa välja hüpata.»

Põltsamaa külje alla telerit vaadanud inimene märkas öises taevas kokku kolme eredat sähvatust. «Ssee oli nii nii ere sinine, et võiks võrrelda keevitamise valgusega, või isegi veel eredamaga,» kirjutas inimene. «Alguses oli kaks hetkelist sähvatust mille pikkus oli kummalgi kokku umbes sekund ja siis tuli kolmas, mis oli pikk ja kestis kokku 3-4 sekundit. Valgus oli nii ere, et ei olnud näha taeva musta, tähti, valget lund, põldusid ega Põltsamaa kardirajal põlevat hiiglasuurt valgustus mis on tavaliselt nähtav mitme kilomeetri kaugusele. See valgus tekitas minus päris palju judinaid.»
Valgusele järgnes kõva mürin, mis kestis ehk 15 sekundit.

Lisaks Võrtsjärve Viljandimaa poole jäävatelt kallastelt saadud mitmele kirjeldusele tuli «Sakala» ka palju teateid Tartumaalt. Põleva taevakeha, valgusjuti ja mürinaga kirjeldusi tuli sealt kandist kümmekond.

«Nägin seda valguskiirt langemas Tartus. Taeva tegi paariks sekundiks valgeks. Vaatepilt oli võimas ja pani mõtlema millega tegu oli. Suund oli Kiviõli kanti. Mõni aeg hiljem oli kuulda kahte kõmakat. Ise olen ajateenistuses käinud ning võin seda võrrelda haubitsa pauguga kui mürsk tabab sihtmärki,» kirjutas tartlane.

Kambjas öist valgust näinud inimene arvas kohe, et tegemist on meteooriga. «Et olin näinud möödunud nädala Venemaa meteoriidist videot, siis teadsin oodata ka paugatust,» lisas ta. Et valguse ja mürina vahele jäi ligi kaks minutit oletas ta, et meteoor lendas Kambjast 53 kilomeetri kaugusel ja suuna järgi võis see juhtuda Mustla ja Suure-Jaani vahelisel joonel.

Haage lähedalt andis üks naine teada, et nägi kuidas üks lendav tükk tema silma järgi ühele põllule maha sadas.
Viljandist lõuna poole jäävast Tõrvast teatati, et seal nähti rohelise kera moodi langevat moodustist. Umbes kolm minutit pärast sähvatust, oli ka kuulda mürinat, kuid see oli vaikne.

Põlevat tulekera nähti ka Pärnumaal, Tõstamaa vallas ja keset Pärnut. Kuressaarest saabus aga teada, et seal nähti idast läände lendavat valgusjutti ja veidi hiljem kuuldi mürtsatust.

Nii Tartu ülikooli geoloogia osakonna vanemteaduri Argo Jõelehe kui nüüdseks juba pensionil oleva meteoriidiuurija Reet Tiirmaa hinnangul klapivad pealtnägijate jutustused heleda meteoori ehk boliidi lennuga.

Viimati nähti Viljandimaal taolist meteoori lendu 2009. aasta 14. märtsil ja see ristiti toona Mustla boliidiks. Arvatavalt võis see maha kukkuda Abja vallas või juba Läti poole jääval territooriumil. Leitud seda ei ole.

Kahe boliidi nii lähestikku maale jõudmine ja nii lühikese aja jooksul on teadlaste hinnangul erakordne.