Maarahva aktiveerimiseks korraldatakse Viljandimaa eri paikades ümarlauad, kus mittetulundusühingute ja külaseltside esindajad tutvuvad tublide tegijate tehtuga, et oma kodukülas samasuguseid ettevõtmisi algatada.
Küladele otsitakse võluvõtmeid
22. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene kohtumine oli teisipäeval Tuhalaane külamajas, kus külavanem Enn Sarv ja külamaja juhataja Anneli Anijärv rääkisid oma kogemustest.
2009. aastal Viljandimaa aasta külaks kuulutatud Tuhalaanes peetakse üheskoos emade- ja isadepäeva, vastlapäeva ja teisi tähtpäevi. Tegutsevad line-tantsurühm ja aeroobikaring. Koos on käinud näitering ning kümme aastat tegutses laste laulu- ja tantsuansambel. Käsitööringis saab teha klaasimaali, viltida, õmmelda ja heegeldada. 2010. aastal soetati keraamikaahi ja sellest ajast peale on ka savi voolitud.
Palju ettevõtmisi on teoks saanud projektiraha abiga ja tänu sellele on need külaelanikele tasuta. Naaberkülade rahvaga on kaasa löödud Muri häärberi taastamises. Ühe Tuhalaane paisjärve äärde loodi suvekursuste keskus, kus on peetud laste maali- ja keraamikalaagreid. Korraldatakse näitusi ja kevaditi heakorrapäevi. Ideede elluviimiseks on koostatud kaks arengukava, neist teine aastateks 2011—2018.
Võtmesõna on suhtlemine
Enn Sarve sõnutsi on külaelanike kaasatõmbamises võtmesõnaks suhtlemine. «Kui uus inimene kolib külla, käin kohe küsimas, mida ta külalt ootab ning millega ta saaks teistele kasulik olla,» kõneles Enn Sarv.
Külaelanike arvamusi saab teada ka kohtumistel ja aruteludel. Ülesandeid püütakse jagada ja tegijaid alati tunnustada.
Viljandimaa arenduskeskuse kodanikuühenduse konsultant Kristi Lõhmus ütles, et ümarlauakohtumised on 20. märtsil Pilistveres ja maikuus Valmas ning sügisel jätkuvad need teistes huvitavates kogukondades.
Lõhmuse sõnutsi saab sellistest kohtumistest õppida, kuidas külaelu ergutada. «Paljudes ühendustes on vaid paar eestvedajat, aga selleks, et tegevused oleksid mõjusamad, on vaja suuremat meeskonda,» selgitas ta. Näiteks Tipus tegutseb väga tubli sakslanna Dagmar Hoder, aga väheste abilistega on tal raske asju ajada. Sama häda kimbutab veel paljusid paiku.
Kõige laisem tuleb virgaks kiita
Kuhjavere külavanem Romeo Mukk pakkus poolnaljatamisi välja, et kui ühise tegevuse käigus osutub keegi teistest laisemaks, tuleks talle kavalalt juhtohjad ulatada ja selgitada, et tema kui hea ja tubli inimene on just õige neid hoidma.
Karksi-Nuia pensionäride ühenduse juhatuse liige Heino Luik toonitas, et kuna üksi ei jõua kõiki asju korda ajada, tuleb kaasata võimalikult palju atsakat rahvast ja võimaluse korral tegijatele alati tunnustust jagada.
Et otsustamise juures oleks rohkem inimesi, suurendati Tuhalaanes külavanema nõukogu liikmete arvu kolmelt viiele. «Tahame, et ka noored oleks rohkem kaasatud,» selgitas Enn Sarv.