Ajaloo suurim pettus

Peeter Kaares võttis aastatel 2000—2005 osaühingutesse Lossi Rent, Kaares Kinnisvara ja Kaares Hulgi fiktiivselt tööle oma abikaasa Janika. Mehe korraldusel maksid firmad naisele töötasu ja preemiatena kokku 321 455 eurot.

Uurimine tuvastas, et see raha ei tulnud ettevõtete majandustegevusest. Palgamaksmiseks kasutati näiteks arvelduskrediiti või kandis raha firma kontole mõni teine omaniku või juhatuse liikmega seotud ettevõte. Firmade kontodele tehti ka teadmata päritolu sularahamakseid.

Samas oli töötasult sotsiaalmaks alati korralikult makstud ning naine võis seega küsida töövõimetushüvitist. Kokkuvõttes esitaski Janika Kaares töövõimetuslehti nii tihti, et haigekassal tuli talle haigus- ja hooldushüvitistena välja maksta 438 288.25 eurot. Tegemist on läbi aegade suurima summaga, mis haigekassalt on välja petetud.

Eelmise aasta mais vormistati Tartu maakohtus kokkuleppemenetluse tulemusena otsus, mille järgi piirdus Peeter Kaarese reaalne vangistus eeluurimise ajal vahi all oldud aastaga. Ülejäänud kolmeaastane vangistus määrati talle tingimisi sama pika katseajaga. Seega: kui tähtaja saabudes pole võlg hüvitatud, võib kohus Kaarese taas trellide taha panna.

Janika Kaarest karistas kohus kolme aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega viieaastase katseajaga. Peeter Kaarese 73-aastane ema, kes paberite järgi oli pettuse ajal firmade omanik, pidi kelmuse eest vastu võtma kahe ja poole aastase tingimisi vangistuse viieaastase katseajaga. Kõigile kohaldati ettevõtluskeeld viieks aastaks.