Petturi õigus jäi jalule

Tartu maakohus tunnistas Peeter Kaarese ning tema abikaasa ja ema kokkuleppemenetluse korras pettuses süüdi mullu mais. Selleks ajaks oli mees aasta trellide taga istunud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigikohus jättis jõusse ringkonnakohtu mulluse otsuse, mis ei luba haigekassalt hiigelsumma välja petnud Viljandi ärimehe Peeter Kaarese ja tema abikaasa võla katteks nendega seotud ettevõtte vara müüa.

Läinud kevadel kohustas Tartu maakohus varemgi maksupettuses süüdi mõistetud Peeter Kaarest ja tema abikaasat hüvitama haigekassale põhjustatud 438 288.25 euro suuruse kahju. Et see tegemata ei jääks, arestiti kuus Janika Kaarese ja Kaares Kinnisvara kinnistut, muu hulgas jahilossina tuntud hoone Viljandis Pargi tänaval.

Maakohtust edasi

Viljandi kohtutäitur Janek Pool algatas mullu täitemenetluse, mille tulemusena pidanuks eelnimetatud vara võla võimalikult kiire hüvitamise nimel müüki pandama. Kaares Kinnisvara, mille ainuomanikuks oli vahepeal saanud Peeter Kaarese poeg Kaido Kaares, esitas seepeale kohtutäiturile kaebuse, milles viitas kehtiva täitedokumendi puudumisele ja taotles protsessi lõpetamist. Et kohtutäitur sellega ei nõustunud, pöördus firma järgmiseks maakohtusse.

Maakohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et täitemenetluse algatamine oli siiski piisavalt põhjendatud.

Järgmiseks esitas firma määruskaebuse Tartu ringkonnakohtule ning saigi sealt oma seisukohta toetava otsuse.

Polnud täitedokumenti

Nüüd ei leppinud lahendiga kohtutäitur Janek Pool ning viis vaidluse riigikohtusse. Paraku polnud sellest kasu, sest kolmas kohtuaste jättis üleeile langetatud otsusega ringkonnakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kõik menetluskulud jäid kohtutäituri kanda.

Otsuse põhjenduses nõustus riigikohtu tsiviilkolleegium ringkonnakohtuga, kes oli juba varem öelnud, et käesoleval juhul ei olnud haigekassa kohtutäiturile esitanud täitedokumenti, millest tuleneks Kaares Kinnisvara kohustus alluda kohtuotsuses nimetatud kinnistute osas sundtäitmisele kolmanda isiku kohustuse täitmiseks.

«Ekslik on määruskaebuse väide, et täitedokumendina tulnuks käsitleda otsust kriminaalasjas,» seisab kolleegiumi seletuses.

«Sakala» andmetel olid Kaaresed mullu novembriks haigekassale tagasi maksnud 1979.08 eurot.

Peeter Kaares ise ei osanud summat nimetada. «Eks me siin ikka jõudumööda toimeta,» jäi ta vastuses napisõnaliseks.

SELGITUS

Evelin Koppel,
haigekassa avalike suhete juht

Riigikohus ütles, et haigekassa ei esitanud kohtutäiturile kõiki vajaminevaid dokumente. Seega peame nüüd kogu lugu otsast alustama. Sundmüügi plaanist me ei loobu, sest väljapetetud summa on väga suur.