Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2013/02/21/1590116t1h7b7d.jpg)
Kuigi absoluutnäitajates kasvab meil metsa rohkem, kui seda maha võetakse, on spetsialistide ütlemist mööda probleem selles, et juurde kasvab põhiliselt lehtpuid.
Mittetulundusühingu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige ja metsakonsulent Olavi Udam tõi välja andmed, et kuusikute raielankidest on kuusega uuenenud erametsas 13,7 ja riigimetsas 58,1 protsenti. Männikute raielankidest on männiga uuendatud vastavalt 28 ja 57,6 protsenti.
«See tähendab, et erametsas saab endistest kuusikutest 82,3 protsendil ja männikutest 72 protsendil juhtudest lehtpuumets,» tõdes Udam. Riigimetsas on see protsent väiksem.
Konsulendi ütlemist mööda ei saa kinnitada, et okaspuumetsade asemele lehtpuumetsade tekkimine on halb, kuid majanduslikult on okaspuu kasvatamine igal juhul tulusam nii metsaomanikule kui riigile tervikuna.
Majandamine puuliike ei muuda
«Riigimetsast rääkides pole Eestis majandusest tingitud liikumist ühe või teise puuliigi poole,» ütles riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann ja selgitas, et igale raiutud alale püütakse tagada puuliik, mis sellele kõige paremini sobib. «Paljudel juhtudel üritame sinna saada segametsa, mis tähendab, et istutame okaspuid, aga lehtpuu tuleb ise juurde.»
Kui panna hektarile kasvama 2000 kuuske ja tegu on viljaka kasvukohaga, on kuusk mõnekümne aasta pärast tõenäoliselt küll domineeriv puuliik, aga kindlasti on sellele juurde tulnud kask ja haab, tõi ta näiteks.
RMK metsadest on 40 protsenti segametsad, kus peamise puuliigi osa jääb alla 70 protsendi ja ülejäänu on hõivanud muud liigid. Veiko Eltermanni sõnutsi on sel puhul kõige suuremad koosseisu segajad kuusk ja haab. «Kuuske leidub väga tihti teiste enamuspuuliikidega koos kasvamas ning talle meeldib olla ka vana metsa teises rindes või järelkasvus. Haavapuudest kasvab aga tervelt 40 protsenti kaaspuuliikidena väljaspool haavikuid.»
Raielangi taga on laaned
Raie koha pealt kinnitati nii metsaomanike koostööd organiseerivast Ühinenud Metsaomanikest kui RMK-st, et Eestis kasvab veel puitu rohkem asemele, kui seda maha raiutakse.
RMK metsad moodustavad 39 protsenti Eesti metsade pindalast. RMK Viljandimaa metskonna metsaülema Elor Ilmeti sõnul Viljandimaal riigimetsamaa kasvab ja küündib varsti 95 000 hektarile.
Kuigi Eestis ringi sõites võib näida, et metsad on maha raiutud, on see Olavi Udami jutu järgi silmapete: sõites näeb vaid teeäärt, kust on hea lihtne metsa raiuda, aga raiutud ala taga on tohutud laaned. Konsulendi kinnitust mööda on Eestis raieküpset metsa piisavalt ja osa on isegi üleküpsenud.
Sellel on tema sõnutsi mitu põhjust. Üks neist ongi see, et kõigepealt raiutakse maha teeäärsed puistud. «Kaugematesse metsadesse on keerulisem tööd tegema minna ning väga pehmel pinnasel kasvavat puitu ei saagi kätte muidu kui väga külmadel talvedel, aga neid meil eriti tihti pole,» lausus Udam. Määravaks saab ka turg, sest osale metsast ei ole suurt nõudlust. Seepärast oli tema meelest ühe külje pealt vaadatuna soodne, et Narva elektrijaamad puitu põletasid, sest siis sai mahavõetu asemele uus mets kasvada.
Taastuvenergia koja juhataja Rene Tammistu sõnul on puiduenergial Eesti energiatootmises arvestatav potentsiaal ja seetõttu tuleks seda valdkonda jõuliselt arendada.
Taastuvatel allikatel põhinevas energiatootmises on tema ütlemist mööda head näited juba töös olevad koostootmisjaamad, mis tagavad tarbijale madalama hinna.