/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2013/02/21/1589924t1h0f84.jpg)
Neli aastat tagasi Karksi vallas koos valimised võitnud vallavanema Arvo Malingu ja endise volikogu esimehe Hendrik Aguri vahel hõõgub selline konflikt, et Agur nõuab vallavanema tagandamist.
Volikogu liige kangutab vallavanemat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ta pidas kõne, milles teatas, et soovib vallavanema umbusaldamist, ning esitas volikogule ka sellekohase kirja,» vahendas Karksi volikogu esimees Leo Liiber kolmapäevasel istungil juhtunut.
Umbusaldusavalduse algatamiseks on vaja vähemalt nelja volikogu liikme allkirja ja nii registreeriti Aguri avaldus kui volikogule saadetud kiri.
Hendrik Agur nimetas esitatud dokumenti umbusaldusavalduse algatamiseks. Kui tal õnnestub sellele hankida veel kolm allkirja, tuleb järgmises volikogus vallavanema umbusaldamine arutusele. Liiber ja Maling ei soovinud ennustada, kas allkirjad paberile tulevad. Liiberil oli volikogus räägitust jäänud mulje, et Aguril mõttekaaslasi ei ole. Ka Agur ise oli vajalike allkirjade saamises pessimistlik.
Süüdistused mõlemalt poolelt
Hendrik Aguri meelest on 16 aastat Karksi valda juhtinud Maling langenud mugavustsooni ja vajaks väljavahetamist. Ehkki umbusaldaja tunnustab vallajuhti pikaajalise tubli töö eest, leiab ta, et praegu juhivad Malingut töös isiklikud huvid. «Tema otsused lähtuvad enesele ja oma lähikondlastele töö ja eluolu kindlustamisest,» leidis ta.
Malingu sõnul tundub Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi direktorina töötav Agur olevat solvunud sellest, et volikogus teda piisavalt kuulda ei võeta. «Tundub, et ta ei tee vahet koolijuhi ja volikogu liikme tööl,» lausus vallavanem. «Koolijuht võib anda välja korraldusi, kuidas koolis midagi tegema peab. Volikogus tehakse otsuseid demokraatliku enamuse printsiibil ja loeb 15 inimese arvamus. Kedagi neist ei saa käskida.»
Peamine probleem on Malingu meelest aga see, et Tallinnas töötav Agur osaleb väga vähe vallaelu korraldamises. Vallajuhi sõnul saabub ta iga kuu ettenähtud kellaajal volikogu istungile ja lahkub kohe pärast seda pealinna. Agur ei osale Malingu väitel ka valimisliidu töös ja volikogule esitatavate eelnõude aruteludes.
Aasta tagasi astus Agur vabatahtlikult tagasi volikogu esimehe kohalt. Otsuse ajendiks oli vastuolu Malinguga. Too ei olnud tulnud kaasa Aguri ideega, et Karksi valla eestvõttel peaks alustama läbirääkimisi kõiki maakonna valdasid ja linnu liitva Viljandimaa valla loomiseks.
Uus tüli tekkis gümnaasiumi pärast
Nagu praegu, arvas Hendrik Agur ka toona, et Arvo Malingu tõrksuse põhjuseks on isiklikud ambitsioonid, ning Maling leidis, et vaid ajuti Karksis viibiv Agur ei mõista kogukonna soove ja ülejäänud volikogu liikmed ei jaga tema seisukohti.
Tänavu on Arvo Malingu ja Hendrik Aguri vahel lahkhelisid tekitanud kohalikus vallalehes ilmunud artiklid.
Nimelt andis Agur jaanuaris ilmunud «Karksi Sõnas» intervjuu, milles leidis, et Viljandimaa noortel on perspektiivne õppida Viljandi gümnaasiumis ning valdade ülesanne peaks olema tugevate põhikoolide arendamine.
Ta kutsus vallajuhte üles seda otsust ise tegema, mitte laskma kõrgemalt peale suruda.
Agur kutsus kõiki gümnaasiumi pidavate valdade juhte vaatama üle oma ambitsioone, selle asemel et nõuda oma gümnaasiumi säilimist. «Peame olema noorte vastu ausad ja mitte osutama neile karuteenet,» kirjutas ta.
Kuu aega hiljem ilmus vallalehes Arvo Malingu vastuartikkel. Ta tuletas meelde, kuidas Hendrik Agur oli valimiste ajal lubanud kõigi vahenditega võidelda August Kitzbergi gümnaasiumi eest. Vallavanem küsis lehe kaudu, miks Agur ei teinud volikogu esimehena ettepanekut gümnaasiumiosa sulgeda.
«Selle asemel otsustas Hendrik Agur hoopis taanduda esimehe kohalt. Kas vallavolikokku kuuluv mees hoiab oma nahka või on mugavam süüdistada teisi ja ise mitte midagi teha?» küsis Maling.
Kaks lauset selles artiklis pahandasid Agurit eriti.
«Oma ettepanekut võiks ta ka rohkem faktidega põhjendada kui lihtsalt sabarakuna haridusministeeriumist välja öeldud juhtlauseid korrata,» kirjutas Maling ja jätkas: «Õnneks on omavalitsuse töö korraldatud nii, et üks Tallinnast tulnud turist, kellel puudub vähimgi isiklik kontakt vallas toimuvaga, ei saa üks kord kuus volikogus käies kohapealset elu pea peale pöörata.»
Aguri sõnul ei ole niimoodi sõimata väärikas. «Volikogu liikmena ei saa ma teda usaldada,» lausus ta ja täiendas, et «Karksi Sõnale» antud intervjuus ei kõnelnud ta Karksi vallast ja Kitzbergi gümnaasiumist, vaid maakonnast üldiselt.
ARVAMUS
LEO LIIBER,
Karksi volikogu esimees
Hendrik Agur pole noore poliitikuna andnud endale aru, mida volikogu töö tähendab. Ta käitub ka volikogus kui ettevõtte- või koolijuht, kuid volikogus on 15 võrdset inimest ja neil kõigil on oma seisukoht.
Kui volikogu esimehena oli ta vallas tehtavate otsustega päri, siis esimehe kohalt taandumise järel on tema seisukohad 180 kraadi muutunud. Nüüd tundub teda kuulates, et vallas on kõik halvasti.
Ma ei oska ennustada, kas umbusaldusavaldusele tuleb nelja volikogu liikme allkiri. Tegemist on ettearvamatu olukorraga, aga tundub, et neid nelja häält on tal raske saada. Kindlasti jääb Arvo Maling aga vähemalt valimisteni ametisse.