Petturi õigus jäi jalule

Tartu maakohus tunnistas mullu mais Peeter Kaarese (pildil) ning tema abikaasa ja ema kokkuleppemenetluses süüdi haigekassalt 438 288,25 euro väljapetmises.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Riigikohus jättis jõusse ringkonnakohtu mulluse otsuse, mis ei luba haigekassalt hiigelsumma välja petnud Viljandi ärimehe Peeter Kaarese ja tema abikaasa Janika Kaarese võla katteks perega seotud ettevõtete vara müüa.

Läinud kevadel kohustas Tartu maakohus varemgi maksupettuses süüdi mõistetud Peeter Kaarest ning tema abikaasat hüvitama haigekassale põhjustatud 438 288.25 euro suuruse kahju. Et see tegemata ei jääks, arestiti kuus Janika Kaarese ja Kaares Kinnisvara kinnistut, muu hulgas jahilossina tuntud hoone Viljandis Pargi tänaval.

Viljandi kohtutäitur Janek Pool algatas mullu täitemenetluse, mille tulemusena pidanuks eelnimetatud vara müüki pandama. Kaares Kinnisvara, mille ainuomanikuks oli vahepeal saanud Peeter Kaarese poeg Kaido Kaares, esitas seepeale kohtutäiturile kaebuse, kus viitas kehtiva täitedokumendi puudumisele ja taotles protsessi lõpetamist. Et kohtutäitur sellega ei nõustunud, pöördus firma järgmiseks maakohtusse.

Kaebajat esindanud advokaat Siiri Malmbergi põhjenduse kohaselt lasus võlatasumise kohustus Janika Kaaresel, mitte Kaares Kinnisvaral, ning seetõttu puuduvat alus nõuet firma vastu pöörata. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et täitemenetluse algatamine oli piisavalt põhjendatud.

Järgmiseks esitas firma määruskaebuse Tartu ringkonnakohtule ning saigi sellele heakskiitva otsuse. Teisisõnu ütles kohus, et riik võis küll Kaares Kinnisvaral keelata tehingud oma varaga, kuid ei võinud seda ka ise müüa.

Kohtutäitur Janek Pool ei jäänud seesuguse lahendiga rahule ning viis vaidlus riigikohtusse. Paraku polnud sellest kasu, sest riigikohus jättis eile langetatud otusega ringkonnakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ühtlasi jäid kõik menetluskulud kohtutäituri kanda.

Peeter Kaares võttis aastatel 2000—2005 osaühingutesse Lossi Rent, Kaares Kinnisvara ja Kaares Hulgi fiktiivselt tööle oma abikaasa Janika. Mehe korraldusel maksid firmad naisele töötasu ja preemiatena kokku 321 455 eurot.

Uurijad selgitasid välja, et see raha ei tulnud ettevõtete majandustegevusest. Palgamaksmiseks kasutati näiteks arvelduskrediiti või kandis raha firma kontole mõni teine omaniku või juhatuse liikmega seotud ettevõte. Firmade kontodele tehti ka teadmata päritolu sularahamakseid.

Samas oli sotsiaalmaks alati korralikult tasutud ning naine võis küsida töövõimetushüvitist. Kui enamikul inimestel moodustab aastate jooksul saadav haigushüvitis vaid väikese osa palgast, siis 33-aastane Janika Kaares esitas töövõimetuslehti nii regulaarselt, et haigekassa maksis talle haigus- ja hooldushüvitistena välja 438 288.25 eurot. See on läbi aegade suurim summa, mis haigekassalt on välja petetud.

Kohtuotsuse järgi piirdus Peeter Kaarese reaalne vangistus eeluurimise ajal vahi all oldud aastaga. Ülejäänud kolmeaastane vangistus määrati talle tingimisi sama pika katseajaga. Janika Kaarest karistas kohus kolme aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega viieaastase katseajaga. Peetri 73-aastane ema, kes paberite järgi oli pettuse ajal firmade omanik, pidi kelmuse eest vastu võtma kahe ja poole aastase tingimisi vangistuse viieaastase katseajaga. Kõigile kohaldati ettevõtluskeeld viieks aastaks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles