Kiirlaadimisvõrk võeti vastu

Riiklik sihtasutus KredEx avas eile üleriigilise 151 kiirlaadimispunktist koosneva elektriautode laadimise taristu, mis saab suveks veel lisa.

KredExi juhataja Andrus Treier märkis, et kuskil mujal maailmas pole üleriigilist laadimisvõrku rajatud.

«Võrgu ehitamine on toimunud tihedas koostöös rahvusvaheliste suurkorporatsioonidega ABB ja Mitsubishi Corporation. See on andnud meile märkimisväärse kogemuse ja võimaluse rääkida kaasa elektriautode valdkonna arengus laiemalt. Töötav laadimisvõrk annab meile võimaluse olla uute tehnoloogiate väljatöötamise juures,» rääkis ta.

ABB Balti riikide juht Bo Henriksson nentis, et üleriigiline võrgustik annab elektriautode omanikele ja potentsiaalsetele soetajatele kindlustunde.

«ABB-le andis võrgustiku ehitamine teadmisi ja kogemusi, mis osutuvad kindlasti vajalikuks samalaadsete võrgustike ehitamisel teistesse riikidesse,» lausus ta.

Laadimisvõrgu kasutamiseks tuleb sõlmida leping. Varem valmis saanud kiirlaadijaid on seni kasutatud enam kui 8300 korral.

Kokku on laetud üle 53 megavatt-tunni energiat. KredExi arvutuse kohaselt saab selle kogusega läbida umbes 265 000 kilomeetrit ning sellele kuluks 21 200 liitrit mootoribensiini. Kõige aktiivsemalt on kasutatud Tartu kiirlaadijaid.

Tänavu suveks lisandub taristusse veel 14 kiirlaadijat ja seejärel on neid Eestis kokku 165.

Kiirlaadimisvõrgu ehitamist rahastati Eesti riigi ja Mitsubishi Corporationi lepingu alusel saastekvoodi müügist saadud summadest. Sama tehinguga soetati riigiametnike kasutusse elektriautod, väljastatakse elektriautode ostutoetust ja rajatakse Tartusse elektriautode demokeskus.

Eesti elektriautode plaani kohale on aga kerkinud murepilved, sest Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku hakata üleeuroopaliselt kasutama kiirlaadija standardit, mida Eestis ei kasutata.

Praegu on veel tegemist ettepanekuga, mille vastu on Kred­Exi kommunikatsioonispetsialisti Jarmo Tuisu sõnul Euroopast palju nurinat tulnud. Eelkõige seetõttu, et enamik Euroopas liikuvatest autodest komisjoni standardit ei kasuta.

Kui plaan saab reaalsuseks, peab Eesti laadijad tõenäoliselt välja vahetama. Tuisk lisas, et tööks kuluks neli kuud, ent küsimus on, kes selle kinni maksab.

Tagasi üles