Kahekümne aasta pärast toovad eakad tulu ja tehnoloogia teeb elu tõhusamaks, kuid kartulit sööme ikka

Kuigi infotehnoloogia areneb pöörasel kiirusel ning ilmselt on paari­kümne aasta pärast käibel selliseid lahendusi ja seadmeid, mida praegu ettegi ei kujuta, ei vähenda see vajadust toidu järele. Just toidutootmises, aga ka niinimetatud hõbedases majanduses näevad spetsialistid Eesti võimalikku edulugu.

Kas on üldse mõtet ennustada majanduse arengut nii pika aja peale kui 20 aastat? Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing vastas sellele tuntud laulureaga «Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib» ja soovitas uurida instituudi kodulehelt infot hoopis järgmise kolme kuu kohta.

Eesti kaubandus- ja tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning Eesti tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk olid valmis teema üle aga pikemalt arutlema.

Internet on tore, kuid virtuaalselt süüa ei saa

Nii Erik Terk kui Mait Palts on ühel meelel, et põllumajanduse ja toidutootmise tähtsus ei vähene.

Tergi ütlemist mööda jätkuvad maailmas paarikümne aasta jooksul rahvastiku kasv ja linnastumine ning üha enam maad võetakse põllumajanduse asemel kasutusele millekski muuks. See tähendab, et nõudlus toiduainete järele aina kasvab.

«Põllumajandus on ja jääb, kuid suurt lisatööhõivet sealt loota pole,» leidis Terk. «Kui, siis vahest suhtelisest töömahukast mahepõllundusest.»

Paltsi meelest on loomulik, et infotehnoloogia areneb meeletult kiiresti ning 20 aasta pärast on meil ääretult nutikaid lahendusi ja seadmeid, kuid see ei muuda märkimisväärselt vajadust toidu, energia ja tervishoiu järele.

«Ka paarikümne aasta pärast sööme kartulit ja liha ning ma ei usu, et neid oleks võimalik virtuaalselt manustada,» rääkis Palts. «Selles mõttes jääb kartul ikka kartuliks ja see kasvab põhimõtteliselt nagu praegu. Küll aga muutuvad energiakandjate kallinemise tõttu järjest olulisemaks tootmise efektiivsus ja ressursisäästlikkus.»

Eesti kaubandus- ja tööstuskoja peadirektorina usub Palts, et elame toidutootmiseks mõistlikus piirkonnas ning põllumajandus ja toit on valdkonnad, mille olulisus kasvab.

«Eks see ole igale riigile ka teatud mõttes julgeolekutagatis, kui jätkub võimsust endale ise arvestatavas mahus toitu toota, rääkimata puhta vee ja saastamata pinnase olemasolust,» tõdes ta.

Püüe olla tõhusam sunnib meid aga paratamatult otsima ja võtma kasutusele uusi lahendusi. Näiteks põllumajanduses on Paltsi arvates juba mõne aasta pärast võimalik kasutada tunduvalt täpsemaid ilmaennustusi ning panna tänu nendele tööle automaatseid protsesse, mis aitavad kasvatada saaki, kuid vähendada kulusid.

Eestile kui väikese rahvaarvuga riigile on nii Mait Paltsi kui Erik Tergi arvates ka mitmekümne aasta pärast tähtis inimressurss, kes majandusse panustab.

Tergi hinnangul hakkab juba selle aastakümne lõpul Eesti majanduse arengut pidurdama tööjõu puudus, sest lapsed, kes peaksid tööturule sisenema, jäid 1990. aastatel lihtsalt sündimata.

Palts leidis, et peame ettevõtete edendamiseks kasutama välistööjõudu, kuid väga suures mahus ei tee me seda ilmselt kunagi. «Hirmudel, et Eestisse tuleb suurel hulgal hiinlasi või ukrainlasi, rumeenlasi või mõne teise rahvuse esindajaid, pole alust, sest seda ei soosi meie sotsiaalkaitsesüsteem ja ammugi mitte kliima,» lausus ta.

Tergi veendumuse kohaselt jätkuvad majanduse üha rahvusvahelisemaks muutumine ning ka majandusintegratsioon Euroopas. «Sõltumatult sellest, kas 20 aasta pärast on enam olemas moodustis, mida nimetatakse Euroopa Liiduks, või raha, mida hüütakse euroks.»

Sellega nõustus Paltski. «Paratamatult peame pingutama, et Eesti oleks atraktiivsem paik haritud, ettevõtlikele ja teotahtelistele inimestele, ükskõik, mis rahvusest nad ka pole,» sõnas ta.

Seega võib arvata, et 20 aasta pärast on ettevõtetes, ülikoolides ja teadusasutustes multikultuurne seltskond ning oleme harjunud sellises keskkonnas töötama ja elama.

Siit tuleneb ka Paltsi kindel soovitus noortele, kes valivad kooli või elukutset: «Üks mis kindel: võimet saada hakkama suure hulga informatsiooniga, suhelda vabalt eri keeltes ja erineva kultuurilise taustaga keskkondades ning olla edukas meeskonnatöös läheb vaja üha rohkem.»

Pole suurt vahet, kas räägime inseneridest, õpetajatest, juristidest või mõne muu ala omandanutest. Oluline on, et ka 20 aasta pärast on ettevõtetel tarvis haritud ja pädevaid spetsialiste.

Ettevõtjate konkurentsivõime suureneb

Mait Palts usub, et Eesti ettevõtjate konkurentsivõime maailmas suureneb, sest meie majanduskeskkond on üha rohkem avatud ja aina enam seotud Skandinaavia ettevõtetega. «Visaduse ja tööga jõuame ilmselt põhjanaabritele järele kiiremini, kui paljud arvavad.»

Samuti on Paltsi meelest võimalik, et Eestisse leiab tee mõni Skype’i- või Ericssoni-sugune ettevõte ning õpime müüma siin toodetavaid kaupu ja teenuseid paremini ja kõrgema hinnaga.

«Meil tuleb nii-öelda hakata palkide asemel hoopis rohkem müüma passiivmajade puitdetaile ja elusloomade asemel hamburgerikotlette. Nende toodete hind on lihtsalt tunduvalt kõrgem ning võimaldab töö ja raha siia jätta,» selgitas ta.

Terk leidis samuti, et järjest rohkem lõimutakse naabermaade majandusega ning mitte ainult Soome ja Rootsi, vaid ka Eesti-Läti-Leedu majandusruumis.

Samas on Eesti Tergi meelest kujunenud selgelt väikse ja keskmise suurusega ettevõtete maaks. «Pole alust eeldada, et olukord järgneva paarikümne aastaga muutub ja välisinvestorid hakkavad looma Eestisse tuhande või rohkema töötajaga ettevõtteid. Seda takistab juba meie rahvaarv. Pole võimalik leida lühikese aja jooksul suures koguses tööjõudu, ükskõik kas siis töölisi või insenere mingile kitsamale valdkonnale.»

Toimides väikeettevõtlusmaana, sõltub meie edu Tergi selgitusel ettevõtete koostööst ja võrgustumisest, nii tööstuses kui teeninduses. Seda, et koostööle rõhumine võib olla edukas, näitavad muu hulgas Taani ja Taiwani kogemus.

Tulevik seostub infotehnoloogiaga

Mait Paltsi arvates leidub vaevalt majandusharu, mille kohta võiksime 20 aasta pärast öelda, et seda meil enam ei ole. Küll aga võib üsna kindel olla, et IT-osa, eelkõige tarkvaralahenduste loomine, kasvab tunduvalt.

«Infotehnoloogiaga on tulevikus seotud peaaegu kõik, millega elus kokku puutume, juba seetõttu, et Eesti ettevõtjad on selles valdkonnas olnud edukad ja potentsiaali on veelgi,» põhjendas Palts.

Ta usub, et Eesti soodsat asukohta, majanduskeskkonda ja ettevõtjate paindlikkust märkavad ka välisinvestorid, kes siin ennast üha rohkem sisse seavad.

Tergi hinnangul jätkub Eesti tööstuse areng ekspordi suunal. Kuigi senised ekspordile orienteeritud tootmisharud masinatööstus, elektroonika ja elektrotehnika on tugeva konkurentsisurve all, on neil võimalik areneda avaliku sektori ja ülikoolidega tihedat koostööd tehes.

«Eeldusi on positsioneeruda üsna kõrget kvalifikatsiooni nõudvates spetsiifilistes niššides, vähem suurseeria- ja masstootmises,» lisas Terk.

Teenusemajandusel on samuti päris suur ekspordivõimekus. Kui seni on see väljendunud transpordi- ja logistikateenustes, siis tulevikusuund võib Tergi meelest olla info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud teenuste käimapanek välismaal.

Kogu maailmas ehitatakse hoogsalt linnu ning reorganiseeritakse energeetika- ja puhastussüsteeme. Ka selles vallas on Tergi hinnangul Eesti ettevõtjatel suured võimalused. «Kas oma oskusi müüakse teenuste, toodete või nende kombinatsioonina, on juba teisejärguline,» lisas ta.

Ühel meelel on Erik Terk ja Mait Palts selleski, et majanduskasvu mõjutab elanikkonna vananemine. Raskuste kõrval, mida see tekitab, loob eakam rahvastik ettevõtjatele võimaluse arendada just vanematele inimestele mõeldud teenuseid ja tooteid.

Esmapilgul võib tunduda, et mis on meil Hiina elanike keskmise vanuse kasvust ja tõigast, et ühel hetkel on nad samas seisus nagu Euroopa. Või kuidas puudutab meid teadmine, et paarikümne aasta pärast on Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal sama palju (õigemini vähe) inimesi kui 1980. aastatel. Või et ka Venemaa elanike arv kahaneb üpris kiiresti.

«Tegelikult on paratamatu, et need muudatused meid ja meie ettevõtteid tulevikus mõjutavad, sest me ei ela ega tegutse kuskil üksikul saarel,» lausus Palts. «Oleme osa ühtsest ja üleilmsest majandusruumist.»

Nii tasubki tema arvates keskenduda just vanema generatsiooni vajadustele. Globaalsemas vaates tekitab see kindlasti veelgi suurema nõudluse meditsiinisfääri uuenduste järele.

«Miks ei võiks Eesti selles valdkonnas edukas olla? Küllap ongi, sest meil on nii teadlasi kui IT-spetsialiste. Nende koostöös sünnib kindlasti edu ja seda mitte ainult meditsiinis,» arvas Palts.

«Eestis on 20 aasta pärast veelgi enam teenusemajandust kui praegu,» lisas Terk. «Mitte ainult siseturuharuna, vaid selles tuleb näha suurt ekspordivõimalust ka niinimetatud hõbedases majanduses ehk eakate teenindamisel.»

Perspektiivseteks suundadeks peab Terk näiteks puhkusega ühendatud terviseturgutusteenuseid, ökoturismi ja rahvusvahelisi äriteenuseid. Tulevikus võib tema arvates eeldada teeninduse ja tootmise senisest tugevamat kokkukasvamist.

Senisele kasvukiirusele tuleb hüvasti öelda

Mait Palts on majandus- ja sotsiaalteadlaste ennustusi ja arenguprognoose jälgides mõistnud, et muutused on edaspidi tunduvalt kiiremad kui viis või kümme aastat tagasi. «Ulmefilmidest tuttavaid stsenaariume me siiski vaevalt näeme,» möönis ta.

Eesti tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk nentis, et Euroopa majanduskasv on järgneval perioodil väiksem kui planeedil tervikuna ja maailmamajanduse mootoriks tõotab kujuneda pigem Ida-Aasia.

«Eesti on kuni viimase majanduskriisini näidanud väga suurt majanduskasvu. Mõnel aastal ulatus see üle kümne protsendi. Järgmisel 20 aastal pole see enam võimalik, sest ainuüksi välisturukeskkond on Euroopas halvenenud ning impordinõudlus, mida rahuldada saaksime, on väiksem ja konkurente rohkem,» selgitas Tergi.

«Kallima maa ja Euroopa Liidu liikmena ei saa me enam kasutada ka odava tööjõu ja teiste tootmissisendite hinnaeeliseid, samuti ei saa eeldada, et Euroopa Liidu toetused jätkuksid lõpmatult sama suures mahus,» lisas ta.

Eeltoodust lähtudes tegi Terk järelduse, et järgmise paarikümne aasta kestel võime arvestada heal juhul vaid nelja-viieprotsendilise majanduskasvuga aastas.

ARVAMUS

INDREK NEIVELT,
pankur

Praegu on võimalik vähem kui kunagi varem viimase 20 aasta jooksul 20 aastat ette ennustada.

On selge, et senised arengud Euroopa Liidus ei saa jätkuda. Euroopa Liit peab lähiaastail võtma selge suuna kas suurema või väiksema ümberjagamise poole ning väiksema ümberjagamisega peaks kaasnema ka tööjõu vaba liikumise lõpetamine.

Eesti rahvale on kõige hullem praeguse olukorra jätkumine, sest siis elaks 20 aasta pärast Eesti territooriumil alla miljoni inimese ja seda ei tahaks küll ette kujutada.