«Unustatud mõisate» külastusmängu veab Suure-Kõpu

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure-Kõpu mõis valiti «Unustatud mõisate» tänavuseks tunnusmõisaks. Eelmiste aastate jooksul on mõisakoolimajades registreeritud tsirka 15 000 külaskäiku. Fotol «Unustatud mõisate» projekti eestvedaja Tõnu Kiviloo.
Suure-Kõpu mõis valiti «Unustatud mõisate» tänavuseks tunnusmõisaks. Eelmiste aastate jooksul on mõisakoolimajades registreeritud tsirka 15 000 külaskäiku. Fotol «Unustatud mõisate» projekti eestvedaja Tõnu Kiviloo. Foto: Elmo Riig / Sakala

Suure-Kõpu mõis valiti külastusmängu «Unustatud mõisad» kümnenda aasta tunnusmõisaks. See toob majja suviseid kontserte ja sügisel mõisamängude aastat kokku võtva sündmuse.

Tavalisel aastal ei pruugiks Kõpu põhikoolis direktor Linda Sootsi sõnutsi kontserte kuulda ning Kõpu vallavanem ja «Unustatud mõisate» mängu eestvedaja Tõnu Kiviloo lisas, et tunnusmõisal on ennekõike märgiline tähendus.

«Tunnusmõisa pilt on kalendrites ja mõisamängu plakatil ning organisatoorsed üritused on seekord Kõpus,» rääkis Kiviloo.

Mäng avas kooli kõigile

Viljandimaalt osalevad tänavu mängus neli mõisakooli: Suure-Kõpu kõrval Õisu, Heimtali ja Pärsti. «Kärstna ja Suislepa jäid puhkama,» märkis Tõnu Kiviloo.

Tänavune tunnusmõis on projektis osalenud kogu mõisamängude ajaloo jooksul, aga see, et ta juubeliaastal tunnusmõisaks sai, ei tähenda, et majas kõik tööd tehtud oleks. «Ega ta saa kunagi valmis, selle koha pealt ei ole üldse muret,» ütles Kiviloo, kuid lisas, et mõisamäng on maja rahvale lahti teinud. «Ümbruskonna inimesed käivad majas ja võtavad ta rohkem omaks — ta ei ole enam pelgalt kool.»

Kiviloo sõnul on mäng andnud mõisatele iseteadvust ja südamlikkust ning neid arendanud.

Õpilased oma mõisas

Kuus juubeliaasta suvist külastuspäeva on kindlaks määratud ja Suure-Kõpus käib praegu meeskonna kokkupanemine.

«Kõpus on aasta ringi olnud õpilased kaasatud,» lausus Linda Soots ning kinnitas, et lapsed saavad külastuspäevadel väga hästi hakkama.

Direktori hinnangul on mõisamäng teinud õpilastest palju julgemad suhtlejad ning andnud neile juurde lauakatmise ja teenindamise oskusi, mis on kasulikud ka igapäevaelus. Oma koolimaja saavad õpilased tutvustada järjestikku: kui üheksanda klassi omad lõpetavad, on nad suvel juba uute tegemistega hõivatud ja tuleb appi kutsuda nooremad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles