Suure-Kõpu mõis valiti külastusmängu «Unustatud mõisad» kümnenda aasta tunnusmõisaks. See toob majja suviseid kontserte ja sügisel mõisamängude aastat kokku võtva sündmuse.
«Unustatud mõisate» külastusmängu veab Suure-Kõpu
Tavalisel aastal ei pruugiks Kõpu põhikoolis direktor Linda Sootsi sõnutsi kontserte kuulda ning Kõpu vallavanem ja «Unustatud mõisate» mängu eestvedaja Tõnu Kiviloo lisas, et tunnusmõisal on ennekõike märgiline tähendus.
«Tunnusmõisa pilt on kalendrites ja mõisamängu plakatil ning organisatoorsed üritused on seekord Kõpus,» rääkis Kiviloo.
Mäng avas kooli kõigile
Viljandimaalt osalevad tänavu mängus neli mõisakooli: Suure-Kõpu kõrval Õisu, Heimtali ja Pärsti. «Kärstna ja Suislepa jäid puhkama,» märkis Tõnu Kiviloo.
Tänavune tunnusmõis on projektis osalenud kogu mõisamängude ajaloo jooksul, aga see, et ta juubeliaastal tunnusmõisaks sai, ei tähenda, et majas kõik tööd tehtud oleks. «Ega ta saa kunagi valmis, selle koha pealt ei ole üldse muret,» ütles Kiviloo, kuid lisas, et mõisamäng on maja rahvale lahti teinud. «Ümbruskonna inimesed käivad majas ja võtavad ta rohkem omaks — ta ei ole enam pelgalt kool.»
Kiviloo sõnul on mäng andnud mõisatele iseteadvust ja südamlikkust ning neid arendanud.
Õpilased oma mõisas
Kuus juubeliaasta suvist külastuspäeva on kindlaks määratud ja Suure-Kõpus käib praegu meeskonna kokkupanemine.
«Kõpus on aasta ringi olnud õpilased kaasatud,» lausus Linda Soots ning kinnitas, et lapsed saavad külastuspäevadel väga hästi hakkama.
Direktori hinnangul on mõisamäng teinud õpilastest palju julgemad suhtlejad ning andnud neile juurde lauakatmise ja teenindamise oskusi, mis on kasulikud ka igapäevaelus. Oma koolimaja saavad õpilased tutvustada järjestikku: kui üheksanda klassi omad lõpetavad, on nad suvel juba uute tegemistega hõivatud ja tuleb appi kutsuda nooremad.