Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Et tarbijakaitseamet saab vahendaja kaudu valmisreisi ostnud inimestelt alatasa kaebusi, tegi ta eelmise aasta lõpul ja selle aasta algul hulga kontrolloste ning küsis reisisoovijat mängides pakkumisi.
Uuringu käigus küsisid tarbijakaitseameti töötajad reisipakkumist ligikaudu sajalt reisivahendajalt. Vastuse saatis neist 39 ja rahuldava hinde võiks ameti arvates panna üksnes kolmele.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski selgitust mööda on reisivahendajal kohustus teavitada tarbijat, kes on pakkumises toodud reisi korraldaja. Samuti tuleb anda infot reisisihtkoha ja -teekonna, reisitasu suuruse, kasutatavate sõidukite ja majutuse liigi, toitlustamiskava ning passi-, viisa-, kindlustus- ja tervishoiunõuete kohta.
Et sundida reisivahendajaid suuremale tähelepanelikkusele, kasutati osa kontrollostude puhul teadlikult mitte-eestipärast kliendi nime.
«36 tehingu puhul ei pööranud reisivahendajad kuni arve tasumiseks esitamiseni kliendi tähelepanu passi-, viisa-, kindlustus- ja muudele nõuetele,» nentis Turetski. «25 tehingus lisandus ainsa viitena reisikorraldajale tolle nimi vahendaja esitatud arvel. 30 juhul ei viidanud reisibürood üldse reisikorraldaja kasutatavatele ja tüüptingimustega lepingutele.»