Libeduse vastu aitavad sool, graniitkillustik ja kruus

Viljandis teede korrashoidmisega tegelevate ettevõtete sõnul on kõige libedamad kohad mäekallakud. Pilt on tehtud Reinu teel. Foto: Marko Saarm / Sakala

Viljandis on umbes saja kilomeetri jagu tänavaid ja umbes neli kilomeetrit neist on kruuskattega. Kõnniteede üldpikkus on ligi sada kümme kilomeetrit. Talvel on kõigil neil teedel tarvis libedusega võidelda.

Linnavalitsuse teede spetsialisti Heikki Teearu sõnul hooldab Viljandis sõiduteid aktsiaselts Eesti Keskkonnateenused ning kõnniteid hoiavad korras osaühingud Kesklinna Pargid ja Floreas Viljandi. «Oma kinnistu ümbruse heakorra eest vastutavad eraomanikud ise,» lisas ta.

Parim vahend on killustik

Floreas Viljandi juht Margus London selgitas, et linn on jagatud kolmeks hoolduspakmeks: Paalalinn ja Männimäe, Uueveski ja Kösti ning kesklinn. «Linnaga sõlmitud lepingu põhjal hooldab meie firma kahte esimesena nimetatud paket.»

Londoni jutu järgi tegeleb neis piirkondades hooldustöödega kolm inimest. «Libeduse tõrjumine käib seal vajadust mööda,» rääkis ta. «Kui vajadus tekib, saadetakse välja traktor, mis killustiku maha puistab. Neis kohtades, kuhu traktor juurde ei pääse, näiteks treppidel ja kitsamatel teedel, tõrjutakse libedust käsitsi.»

Teedele puistatakse Londoni sõnul peenkillustikku. «Soola ja liiva me linnavalitsusega sõlmitud lepingu kohaselt kasutada ei tohi.»

Libeduse ajal nõuavad Londoni ütlemist mööda kõige suuremat tähelepanu Hiie puiestee, Valuoja oru, Reinu tee ja Uueveski oru kallakud.

Kesklinna ja lossimägede heakorra ees vastutava osaühingu Kesklinna Pargid juhatuse liikme Silver Kallase sõnul on ettevõtte hooldatava piirkonna suurus 24 hektarit.

«Libedustõrjet tehakse seal sõltuvalt ilmastikuoludest ja vastavalt vajadusele. Seda kõike hooldusklassi nõudeid järgides,» lausus ta.

Ka Kesklinna Pargid kasutab libedal pinnasel killustikku.

«Igapäevaselt tegeleb libedustõrjega kolm inimest ning kui ilmastikuolud on raskemad, paneme töökäsi juurde,» nentis Kallas. «Killustikku käib üldjuhul puistamas traktor, ent seal, kuhu traktoriga ligi ei pääse, tehakse töö ära käsit-si.»

Raskusi tekib kallakute peal

Aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused hooldada on Viljandis need sõiduteed ja tänavad, mis kuuluvad linnale.

«Tänavate tarvis on kehtestatud hooldusnõuded ja need näevad ette teatud haardetegurit, millest me lähtume,» ütles ettevõtte Lääne regiooni juht Jaan Viljas ning täpsustas, et haardetegur sõltub lumesaju intensiivsusest ja lumekihi paksusest.

Libeduse tõrjumiseks kasutab Eesti Keskkonnateenused traktoreid ning autosid, mis on varustatud sahkade ja puisturitega.

«Kui lumesadu on lõppenud, käime ühe tänava üle neli korda: kaks korda ühte- ja kaks korda teistpidi. Vajadust mööda tuleb siis ka libedustõrjet teha,» kõneles Viljas.

Kui põhiliselt kasutatakse libeduse tõrjumiseks soola, siis mõnele tänavale puistatakse graniitkillustikku, mis on Viljase sõnul samuti tõhus materjal. «Viljandis on ka kruusateid ning sinna oleme puistanud purustatud kruusa,» lisas ta.

Liiva ega tuhka tänavatel ei kasutata.

«Tuhk ei ole õige libedustõrje materjal, sest hakkab kevadel, kui lumi ja jää on sulanud, tolmama. Linnaelanikele see kindlasti ei meeldi,» tähendas Viljas.

Selles ettevõttes hooldab Viljandi sõiduteid 12 inimest ning meeskond on valmis tööle minema 24 tundi ööpäevas.

Küsimusele, missugused tänavad on Viljandis talvel kõige libedamad, vastas Eesti Keskkonnateenuste Lääne regiooni juht, et konkreetseid kohti välja tuua ei saa, sest libedust tekib igale poole. «Kõige libedamad on aga mäekallakud, kuhu vesi peale valgub.»

TÕRJE

Libedusega võitlemise vahendite head ja halvad küljed

Keemilised jääsulatusvahendid

+

• Jää lõhkumiseks ei lähe vaja füüsilist jõudu.

• Sobib eakamatele ja füüsiliselt nõrgematele inimestele.

• Pärast kasutamist ei jää pinnakattele jälgi.

• Puistata tuleb harvem kui tavalist soola.

—

• Kallim kui tavaline sool.

• Et sisaldavad keemilisi komponente, pole need nii loodussõbralikud kui sool.

• Murendavad betooni-, pae- ja tellispindu.

Graniitkillustik

+

• Ei külmu, seetõttu on mugav transportida ja ladustada.

• On korduvkasutatav.

—

• Kallis hind.

Puutuhk

+

• Ei maksa midagi, sest on ahiküttega elamutes igaühele kättesaadav.

—

• Lõhub betoonpindu ja nahkjalatseid ning korrodeerib katuseid ja vihmaveerenne.

• Määrib riideid.

• Jää sulamise järel hakkab tolmama.

Tavaline sool

+

• Jääsulatamisvahenditega võrreldes tunduvalt odavam.

—

• Soolasegune lumepuder tekitab jalatsitele valgeid rante.

• Ei soovitata kasutada kivimeid sisaldavatel teekatetel.

• Soolalahus korrodeerib autode tsinkpindu.

Allikas: «Sakala»