/nginx/o/2013/02/15/1575882t1h716c.jpg)
Tänavu pääsevad gümnaasiumilõpetajad viimast korda ühe kohustusliku eksami ja 20-punktilise miinimumtulemusega.
Abituriendid teevad viimast korda viis eksamit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisel aastal tuleb eksamite edukaks sooritamiseks ületada 50-punktiline lävend ja tavapärase eesti keele eksami kõrval muutuvad kohustuslikuks matemaatika- ja võõrkeeleeksam. Lisaks sellele tuleb teha valiksuuna komplekseksam ning kaitsta uurimistöö.
Sel aastal asub Eestis eksameid tegema esialgsetel andmetel 12 026 eksaminandi, kellest 362 on pärit Viljandimaalt. Nende teadmisi kontrollitakse senise korra järgi kohustusliku eesti keele ja veel nelja eksamiga, millest kaks peavad kindlasti olema riigieksamid. Töö arvatakse sooritatuks, kui õppur saab üle 20 punkti.
Geograafia ja keemia
Innove testide korralduskeskuse juhataja Andres Ääremaa sõnul on uuendused ka põhjuseks, miks kümnenda ja üheteistkümnenda klassi õpilased ei soovi tänavu geograafia või keemia riigieksamit sooritada.
«Tõepoolest, neil pole selleks enam põhjust,» nõustus Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk.
Ta tõi välja, et süsteem oli vananenud ja uuendused on tervitatavad. «Olemegi arengust samm maas. Ainetevaheliste seoste loomise suutlikkust toetavad eeskätt komplekseksamid.»
Geograafiaeksamit tegi Eestis eelmisel aastal 5371 ja tänavu teeb 1238 õpilast. Keemiaeksami valis mullu 1857 ja tänavu 739 õpilast. Viljandimaal plaanib geograafiaeksami teha 26 ja keemiaeksami vaid kolm noort.
Eksami raskusaste muutub
Eesti ajakirjanduses on kõlanud õpetajate arvamus, et 50 punkti künnis võib tekitada katastroofi. Välja on toodud asjaolu, et matemaatikaeksami tegijate hulgas on seni olnud palju neid, kes ei suuda 50 punkti ületada.
Ülle Luisk nii pessimistlik pole. «See oleneb paljuski sellest, kuidas eksam on üles ehitatud.» Tema sõnutsi ei kruvita lävendit mehaaniliselt üles, vaid muudetakse eksami raskusastet. «Ka töö koostamise meetod peab muutuma,» selgitas Luisk.
Kõige rohkem registreerus tänavu eksaminande eesti keele riigieksamile — 8221. Viljandimaal on neid 348. Eesti keel on eesti õppekeelega gümnaasiumilõpetajatele kohustuslik riigieksam.
Nagu varasematelgi aastatel, on rohkem valitud inglise keele, ühiskonnaõpetuse ning matemaatika riigieksamit.
Möödunud aastal registreerus riigieksamitele 18 233 eksaminandi, nendest 15 198 olid gümnaasiumi- ja 1807 kutseõppeasutuse õpilased ning 1228 gümnaasiumi varem lõpetanud.