Löökaugud sunnivad juhte üha rohkem siksakitama

Oja tee Metsakalmistu ja Kösti oja silla vahele jääv lõik on «Sakala» vaatluse järgi lagunemise astmelt esikohal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui sel talvel on Viljandi tänavad üldiselt korras püsinud, siis viimastel nädalatel on autojuhtidel olnud üha sagedamini põhjust aukude pärast hoogu vähendada.

Seda, kuidas sohvrid suurematest ebatasasustest mööda püüavad laveerida, on Viljandis näha mitmel pool, näiteks Tallinna tänava Statoili tanklast linna piiri poole jääval lõigul ning Uuel ja Suur-Kaare tänaval.

Lagunemise astmelt kindlal esikohal on «Sakala» vaatluste järgi Oja tee Metsakalmistu ja Kösti oja silla vahele jääv lõik. Seal on kiirus piiratud 30 kilomeetrile tunnis ning üles on pandud ebatasase tee eest hoiatavad liiklusmärgid. Kiiruspiirangut järgides ja tasasemaid teelappe otsides õnnestus see lõik üleeile siiski ka hariliku sõiduautoga ületada.

Ei midagi ebatavalist

Viljandi linnavalitsuse teede spetsialist Heikki Teearu ütles, et temale on uued löökaugud silma jäänud Riia maanteel ning Lossi tänava Kauba ja Tartu tänava vahelisel lõigul. Üldiselt on teede seisukord tema vaatlust mööda üsna ootuspärane ja pole ülemäära hull.

Et Heikki Teearu on ametis olnud võrdlemisi lühikest aega, ei osanud ta Viljandi teede tänavust lagunemist varasemate talvedega võrrelda. Pikemat aega Viljandi linnavalitsuse majandusameti juhina töötanud Reevo Maidla hinnangul on lagunemine toimunud harilikul määral.

«Mõningatel tänavatel on praegu autoga sõita natukene halb, aga teede lagunemine on paratamatu, selle vastu ei saa,» nentis Maidla. Ta lisas, et augud ja ebatasasused tekivad kõige kiiremini siis, kui pluss- ja miinuskraadid sageli vahelduvad. Tänavu talvel üldiselt stabiilsena püsinud külmakraadid on olnud teekatetele head.

Sama kinnitas Viljandis teede ja tänavate eest hoolitseva aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused kohalik juht Jaan Viljas. Ta märkis, et sademeid on talve jooksul suhteliselt palju olnud ja harilikku lumekoristustööd on sagedamini teha tulnud, aga asfaldile on hävitav just see, kui päeval sulatab ja öösel külmetab.

«Sellisel ajal tekivad uued augud väga kiiresti,» sõnas Viljas.

Parandamine käib tasakesi

Jaan Viljase kogemust mööda ootab see aeg, mil teekatted on aasta kõige kehvemas seisus, alles ees. «See saabub märtsis või aprillis,» ütles ta.

Praegu käib aukude parandamine Viljase selgitust mööda vaikses tempos ning lapitakse või tähistatakse üksnes neid, mis on ohtlikuks muutunud. «Augud on vett täis ja nende parandamine annab lühiajalist mõju,» selgitas ta.

Ta lisas, et olukord muutuks paremaks siis, kui ilm läheks veelgi soojemaks või vastupidi, külmemaks.

Mõnel kõrvalisemal tänaval on jäämuhke ja -auke, mis on löökaukudest suuremadki. Näiteks Jaani kiriku juures Pikal tänaval sõidavad autod seepärast üle lume alla mattunud kõnnitee.

Madalama kliirensiga autodel on raske ka näiteks sel teelõigul, mis viib Toome tänavalt Säästumarketi parklasse ja Riia maanteele, sest kohas, kus algab puhtaks lükatud asfalt, võib sõiduki põhi jäätunud lund kraapida.

Jaan Viljase sõnul hööveldatakse selliseid kohti siiski regulaarselt, kuid nagu löökaugud, tekivad ka jääaugud väga kiiresti.