Väljapaistev lavastaja sai elutöö eest preemia

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2002. aastal tähistati Ugala laval Kaarin Raidi 60. sünnipäeva. Juubilari tulid õnnitlema suur hulk tema endisi õpilasi. Tänane Linnateatri juht ning Eesti teatri üks säravamaid lavastajaid laskus oma õpetaja ees tänutundest ja austusest põlvili.
2002. aastal tähistati Ugala laval Kaarin Raidi 60. sünnipäeva. Juubilari tulid õnnitlema suur hulk tema endisi õpilasi. Tänane Linnateatri juht ning Eesti teatri üks säravamaid lavastajaid laskus oma õpetaja ees tänutundest ja austusest põlvili. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest sai lavastaja Kaarin Raid.

Kaarin Raid on töötanud mitmes Eesti teatris ja õpetanud noori lavakunstikateedris. Tema viimane koduteater oli Ugala ja ta elab praegugi Viljandis.

Kaarin Raidi õpilaste seas on paljud praegused Eesti teatri tipud. Koostöös temaga on oma teatriteed alustanud Elmo Nüganen, Indrek Sammul, Allan Noormets, Anti Kobin ja Andres Noormets.

Kuigi kokku 76 näidendit lavastanud Kaarin Raid on töötanud kõigis Eesti teatrites ja välismaalgi, tundub, et teatriajalugu on teinud just tema Pärnus ja Viljandis publiku ette jõudnud tööd: «Epp Pillarpardi Punjaba potitehas» ja «Tramm nimega «Iha»» Endlas ning erilise tunnetuse ja sisemise võluga valminud süva­psühholoogilised Anton Tšehhovi lavastused Ugalas.

Kui kümme aastat tagasi peeti Viljandis lavastaja 60. sünnipäeva puhul Tšehhovi näidendite minifestivali, olid kohal ka mainekad Moskva teatriteadlased Rimma Kretšetova ja Marina Timoševa, kes kinnitasid, et need etendused lõikaksid loorbereid igal suurlinna teatrilaval.

Kaarin Raidi üks viimaseid Ugala-töid oli Tšehhovi «Onu Vanja», mis jõudis publiku ette Olustvere lossis. Piletijärjekord oli aastapikkune ja lavastust mängiti sada korda.

Kultuuri elutöö preemia suurus on 64 000 eurot ning see anti kolmele Eesti tunnustatud kultuuritegelasele. Kaarin Raidi kõrval said samasuguse tunnustuse veel dirigent Eri Klas ja kunstnik Tõnis Vint.

Lisaks andis riigi kultuuripreemiate komisjon valitsuse heakskiidul välja viis 9600 euro suurust aastapreemiat. Nende saajate hulka kuulub Jakobsoni gümnaasiumi vilistlane, sisekujundaja Hannes Praks. Tema pälvis preemia koos nelja arhitektiga, nad kõik on Narva kolledžihoone autorid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles