Kinnisvara vahendaja: Viljandis valitseb vaikus

Kinnisvarabüroo Uus Maa Viljandi büroo juhi Reet Raudsepa sõnul peaks praegu vara müüma asudes määrama sellele turul kehtivast veidi madalama hinna. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Kinnisvarafirma Uus Maa Viljandi büroo juhataja Reet Raudsepp tõdeb, et praegu on isegi odava hinnaga raske midagi müüa.

SEB juhatuse liige Riho Hunt ütles esmaspäeval, et kuigi kriis jätkub, on kinnisvaraturul näha esimesi positiivseid märke. Reet Raudsepp, kas neid on ka Viljandis ilmnenud?

Väga raske on aru saada, kas oleme põhjas või langus alles kestab. Hinnad ja tehingute arv ei kuku pidevalt, kuid olukord on segane.
Märtsiga võrreldes võis aprillis elavnemise märke siiski näha. Kui eelmisel kuul müüdi Viljandis vaid kolm korterit, siis ainuüksi aprilli esimesel poolel läks neid kaubaks kuus. Mõni oli ka päris normaalse hinnaga.

Siinkohal tuleb täpsustada, et tehinguid tehti märtsis küll rohkem kui kolm, kuid ülejäänuid ei saa turuolukorda analüüsides arvesse võtta. Nimelt viis aasta esimeses kvartalis mitu kinnisvaraarendajat tütarfirmale kuulunud korterid emaettevõtte bilanssi ja kuigi statistiliselt oli tehingute arv seetõttu suur, ei näita need tegelikult midagi.

Kas ostjate hulgas leidub ka soodsaid hindu ära kasutavaid investoreid või soetatakse kinnisvara praegu ainult vajaduse korral?

Ma arvan, et sel aastal on kõik olnud tarvidusostud. Isegi need, kel raha jagub, käituvad väga ettevaatlikult, sest keegi ei tea, mida homne päev toob. Enamasti ostetakse ühe- või kahetoalisi kortereid.

Mis hinnaga müüja huvilise leiab?

Viljandis maksab ühetoaline tüüpkorter praegu keskmiselt 200 000 - 250 000 krooni, üks läks aprillis ka 300 000 krooniga. Kahetoalised on juba alla 400 000, ehkki eelmisel aastal küündis nende hind 600 000 kanti. Võhmas näiteks müüakse kortereid 35 000 - 75 000 krooniga.

Eramaja hinna piir Viljandis on 1,2 miljonit krooni ja ega sellegagi kuigi lõbusalt müüa saa.
Langeva turu puhul on oluline silmas pidada, et tänane hind on kuu aja pärast juba liiga kallis, ja seetõttu tuleb kohe algul panna nii-öelda kehtivast madalam hind. Vastasel korral jäädaksegi suletud ringi, sest ostjale atraktiivne hind nihkub üha madalamale.

Kindlasti ei tasu oma kinnisvara maksumust arvestada portaalides avaldatud kuulutuste järgi, sest suurem osa neist ei peegelda turuhinda.

Kui palju käib teie juures hädalisi, kes on rahalistesse raskustesse sattunud ja soovivad seetõttu vara maha müüa?

Finantsasutuste soovil oleme pidanud mõnega neist tegelema, kuid ise pole keegi tulnud. Sundmüügis kinnisvara on pakkumisele läinud väga hea hinnaga, aga isegi seda pole kohe ära haaratud. Nagu öeldud: ostetakse ainult vajaduse korral.

Viljandis ja lähikonnas võeti buumi lõpul ette mitu arendust. Mis nendest on saanud?

Eramute osas on küll praegu täielik vaikelu. Suurem osa majadest seisab tühjalt ja ostjaid ei ole. Eriti kehtib see põllupealsete arenduste puhul - pangad on hakanud hätta jäänud arendajate vara juba ise otsast realiseerima.

Oleme tegelnud paari kortermaja vahendamisega ja soovitanud arendajatel hindu kõvasti alla võtta. Ilmselt seda ka tehakse. Ma kardan, et need arendused müüakse maha kahjumiga, aga vastasel korral neid ei müüdagi.

Elamumaad ei osteta praegu üldse. Päris paljudel juhtudel ei ole sellel isegi mingit turuväärtust.

Kuidas on lood äripindadega? Eelmise aasta algul olite nende osas veel üsna optimistlik.

Kuni läinud aasta lõpuni oligi pilt suhteliselt hea. Ka uued kaubanduskeskused said peaaegu täis. Aga pankade ettevaatlikkuse tõttu ja ettevõtjate endi analüüsidele tuginedes ei riskita praegu enam kaubandusse raha paigutada.