Leviv viirus allub ravile

Mexicos kannavad paljud ohutuse mõttes kaitsemaski, et ära hoida nakatumist seagrippi. Foto: AFP / Scanpix

Teisipäeval tõstis Eesti maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetele tuginedes leviva gripiviiruse A/H1N1 pandeemiaohu riskitaset.

Inimestel ei soovitata ilma tungiva vajaduseta sõita Mehhikosse ja USA-sse, kus uus gripitüvi, niinimetatud seagripp on põhiliselt levinud. Oma tervist tuleb jälgida nädala jooksul pärast reisilt naasmist, haigestumise korral kutsuda koju arst ning talle kindlasti reisist rääkida.

Eesti maaülikooli viroloogiadotsent Tiiu Saar leidis, et praegune reaktsioon on pisut üle võimendatud. Ta ütles, et nakkuskolletesse sõita pole tõepoolest arukas, aga otsest ohtu ta Eestit ähvardamas ei näe.

Mõni aasta tagasi ärevust tekitanud linnugrippi on dotsent Saare sõnul põhjust rohkem karta, sest viirus ise on ohtlikum ja põhjustab tunduvalt raskemat haigestumist kui seagripp. «Muidugi me ei tea, mis võib juhtuda - gripiviirused on labiilsed ja võivad üsna kiiresti muteeruda,» jäi ta ettevaatlikuks.

Soe ilm ja päike on Tiiu Saare sõnul gripiviiruse suured vaenlased. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini viirus hävib: 56 kraadi juures 30 minutiga.

Ka Tartu ülikooli kliinikumi viroloogialabori arst Ene Laja arvas, et hüsteerilist pandeemiahirmu ei tasu küll külvata.
«Kui kellelgi on praegu, mil gripp enam levida ei tohiks, ilmsed gripitunnused, nagu kõrge palavik, lihasvalu, köha ja nii edasi, on targem arst koju kutsuda. Kui haigestunu on käinud nakkusohtlikus piirkonnas või puutunud kokku kellegagi, kes on sealt naasnud, tuleb seda arstile kindlasti öelda,» rõhutas Ene Laja.

Ka sigade gripp levib piisknakkusega. Juttu, et selle võib saada näiteks kätt surudes, ei pidanud viroloog tõsiseltvõetavaks.
«Kui haige peopessa aevastab, siis teie kätt surub ja te pesemata käega silmi hõõrute või sööma hakkate, on nakatumine muidugi tõenäoline,» selgitas arst, rõhutades hügieeni tähtsust.

A/H1N1 põhjustatud surmajuhtumeid on olnud seni vaid Mehhikos ja nende ülisuur osa (kümme protsenti haigestunutest on surnud) võib teadlaste arvates olla ka Mehhiko ebatäiuslikust meditsiinisüsteemist põhjustatud statistikaviga.

Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia arenduskeskuse rakendusviroloogia keskuse professor Andres Merits ütles «Äripäevale» antud intervjuus, et praegu levivat seagripi viirust A/H1N1 saab edukalt ravida meil kasutusel olevate gripirohtude Tamiflu ja Relenzaga.
Kui aga viirus muteerub või ravimeid ei kasutata täpselt juhendi järgi, võivad haigustekitajad muutuda resistentseks ja see on juba tõsisem probleem.

«Pole teada, kui palju on arsti poole pöördunuid ja kui palju on selliseid nakatunuid, kes lihtsalt köhivad natuke ja arsti poole ei pöördu,» lausus professor Andres Merits.
Tõsiasi on, et viirus levib tasapisi üle maailma. Riigid rakendavad ettevaatusabinõusid: mõned maad on lennud Mehhikosse üldse lõpetanud, Jaapani lennujaamades kontrollivad meedikud kõiki Mehhikost, USA-st ja Kanadast saabunuid ning kontroll on ka Saksamaa, Venemaa ja teiste riikide lennujaamades.

Meil pole midagi muud ette võtta kui ohtlikest reisidest loobuda ja oma sanitaarkultuuri pisut tõsta.