Maksuamet küsib inimestelt alusetult raha

Kui inimene on oma koju ametlikult sisse kirjutatud ning tema krundi suurus pole linnas üle 1500 ruutmeetri, siis kehtib talle sellest aastast maamaksuvabastus. Paraku on uus seadus toonud arveid hoopis neile, kes on olnud aastaid maksu tasumisest priid. Foto: Elmo Riig (montaaž)

Suur oli aastaid pensionäripõlve pidanud viljandlase Johannes Saardi üllatus, kui ta sai eile oma kodualuse maa eest üle mitme aasta taas arve.

Ehkki käesoleva aasta algusest on kodualune maa kogu Eestis maksuvaba, on maksuteade tulnud paljudele pensionäridele, kes varasematel aastatel olid maamaksu tasumisest vabastatud. Hulk neist maksuameti väljastatud arvetest on valdade või linnade ametnike selgituse kohaselt sootuks alusetud ja neid ei pea tasuma.

Muudatused tõid põhjendamata arve

Seda, miks Kalvi tänaval elav Johannes Saard oma 413 ruutmeetri suuruse ridaelamuboksi eest 13.80 euro suuruse arve sai, ei osanud eile keegi täpselt seletada. Viljandi majandusameti linnavara spetsialisti

Ilme Kurro sõnul võib see olla üks neist ekslikult välja saadetud arvetest, millest talle eile teatati.

Juba hommikul oli tema poole pöördunud üks Pähkli tänaval elav pensionieas naine, kes sai oma 204 ruutmeetri suuruse maalapi eest üllatuslikult 7.80 euro suuruse maksuteate. Kui Kurro selle arvega tutvus, sai talle selgeks, et suure tõenäosusega on maksuamet raha küsinud alusetult.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi väitis, et arved saadeti teele omavalitsuste andmete põhjal. «Omavalitsuste tegevuse korraldamist andmete edastamisel me paraku kommenteerida ei oska,» lisas ta.

Viga tuleneb kahest olulisest maamaksu korra muudatusest ning uudsetest arvutiprogrammidest. Peale selle, et Eestis kehtestati üldine kodualuse maa maksuvabastus, kaotas suurem osa volikogusid, nende seas ka Viljandi oma, pensionäridele tehtud maksuvabastuse. Tekkinud segaduses on süüdi omavalitsuste ja maksuameti arvutiprogrammide erinevus ning mõnel puhul inimeste teadmatus.

Ilme Kurro tunnistas, et Viljandi linnavalitsuses ning maksu- ja tolliametis kasutatavad programmid ei ühildu omavahel ning seda, kes Viljandis saab maksuvabastuse ja kes mitte, pidid linnaametnikud suures osas kontrollima käsitsi.

Pärsti vallamajas on kasutusel programm, mis peaks maksuameti arvutitega täiel määral ühilduma, kuid ometi tekkis sealgi arvetega segadus. Vallaametnik Kalle Aavik tunnistas eile hommikul, et tema telefon on ajuti lausa punane, sest inimesed tahavad selgust.

«Millegipärast on osa andmeid justkui maha jäänud,» nentis Aavik maksuameti ja valla infosüsteemi võrreldes. «Arveid said ka need, kes neid poleks pidanud saama.»

Segaduse suurus pole teada

Ilme Kurro ja Kalle Aavik kinnitasid, et kui arve osutub alusetuks, summat inimeselt välja ei nõuta. Nii sai Kurro eile hommikul linnavalitsuses käinud Pähkli tänava elanikule öelda, et arve ei pruugi õige olla, kuid see vajab veel kontrollimist. Selleks on vaja pääseda maksuameti andmebaasi, mis on aga selle nädala lõpuni omavalitsusametnikele suletud.

Kui arve osutub alusetuks, tühistab linnaametnik ise maksuotsuse ning annab inimesele sellest teada.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi tunnistas, et praegu omavalitsuste töötajad andmeid tõepoolest parandada ei saa. «Andmebaasid avatakse alles järgmisest nädalast,» kordas ta. «Selle põhjuseks on soov vältida olukorda, kus inimene saab 15. veebruaril paberil maksuteate ühtede andmetega ning samal ajal on veebis näha teised andmed.»

Kalle Aavik lisas, et Pärsti vallas oli arvesaajate hulgas pensionäride kõrval ka tööeas inimesi. Nendegi mure peaks saama samasuguse lahenduse.

Johannes Saardi tegi niisugune eksitus pahaseks. «Mis e-riik see selline on, kus ühes süsteemis töötavad asutused ei saa omavahel hakkama?» küsis ta. «Keegi on kulutanud raha väga ebaotstarbekalt, kui on pannud endale programmi, mis teistega ei ühildu.»

Samuti osutas ta asjaolule, et valearveid posti pannes on maksuamet kulutanud mõttetult suure hulga raha. «Nüüd helistavad inimesed üle Eesti ja küsivad infot. Kõigi nende päringutega tuleb tegelda ja sellele kulub veel hulk tööd. Kui kirjade ja töö maksumus lõpuks liita, siis kes selle kahju eest vastutama peaks?»

Maksu- ja tolliamet teatas eile, et on sel nädalal välja saatnud ligi 350 000 maamaksuteadet, millest 130 813 läkitati saajale paberil ja 214 446 e-kirjaga. Kui paljud neist olid alusetud, ei osanud maksu- ja tolliameti esindaja eile arvata.

See, kui palju maamaksu teadetesse parandusi tehakse, selgub Liivamäe hinnangul alles aasta lõpuks. «Suures osas saavad parandused tehtud siiski märtsi jooksul,» kinnitas ta. «Siis saame tühistada ka maksuteated, mida poleks pidanud üldse esitama, või saadame inimestele parandatud andmetega uued maksuteated.»