Harva esinev nakkushaigus võttis väikese poisi elu

Eile õhtuks polnud Viljandi haiglas veel laboratoorselt tuvastatud, mis pisipoisi eluküünla kustutas. Sümptomite põhjal otsustades oli tegu bakteriaalse meningokokknakkusega. Foto: Elmo Riig (montaaž)

Läinud nädala lõpul Viljandi haiglas hinge heitnud väikese poisi surma põhjuseks oli suure tõenäosusega harva esinev, ent ohtlik meningokokknakkus.

Haigla kinnitas eile «Sakalale», et pühapäeval suri seal aasta ja kahe kuu vanune poiss, kuid ei soostunud veel juhtumi täpset põhjust avalikustama. Raviasutuse pressiesindaja Krista Valdvee sõnul ei olnud labor eile õhtuks proovide tulemust väljastanud, mistõttu põhineb meedikute praegune hinnang pelgalt patsiendi sümptomitel. See aga tähendab, et seaduse silmis ametlikku diagnoosi veel pole.

Samal ajal tunnistas terviseameti avalike suhete juht

Iiris Saluri, et nähtavasti oli traagilise juhtumi põhjuseks harva esinev bakteriaalse meningokokksepsise vorm. Ta märkis, et Eestis liigub eeskätt B-tüüpi bakter, mis on tänavu diagnoositud veel ühel patsiendil ning mille vastu pole efektiivset vaktsiini välja töötatud.

Lähedased on jälgimisel

Terviseameti teatel jälgivad meedikud pingsalt surnud poisiga lähedalt kokku puutunud inimeste tervist ning kõigil neil on alustatud ennetavat ravi. Esialgu pole ühelgi teisel viljandimaalasel samu sümptomeid tuvastatud.

Meningokokknakkus on köhimise või aevastamise teel leviv raske haigus, mis sõltuvalt kliinilisest vormist võib lõppeda inimese surmaga. Haigestumise määr on suurim väikelastel, teismelistel ja noortel täiskasvanutel. Mullu diagnoositi Eesti kuus juhtumit, millest ükski ei toonud surma kaasa. Viimane laiemat kajastust leidnud surmajuhtum pärineb 2008. aastast, kui meningogokknakkus võttis elu 15-aastaselt Pärnumaa neiult.

Nakkuse peiteperiood on 2—10 päeva, keskmiselt 4—7 päeva. Nakatumisel võib kujuneda bakterikandlus, mis tähendab, et haigussümptomeid inimesel ei ilmne. Bakterikandluse esinemise sagedus on keskmiselt 5—10 protsendil inimestest ning see kestab keskmiselt 2—3 nädalat.

Palavik ja oksendamine

Tavaliselt algab haigus kõrge palaviku ja oksendamisega. See võib eriti raskelt kulgeda neil, kes on enne põdenud mõnd teist viirusnakkust, näiteks ägedat ülemiste hingamisteede haigust. Raskendavaks asjaoluks võivad olla veel traumad ja nõrgenenud immuunsüsteem, aga ka näiteks suitsetamine.

Haigusel on kolm kliinilist vormi: meningokokkmeningiit, meningokokksepsis ja meningiit koos sepsisega.

Äsjase Viljandi juhtumi puhul oletatakse meningokokksepsist, mis on raskeim haigusvorm, sest selle puhul kujuneb sageli välja septiline šokk. Seejuures on haiguse kulg kiire, vaevused tekivad äkki mõne tunni jooksul ning haige seisund halveneb kiiresti: tal on palavik, teadvus hägustub ning jäsemetele võib ilmuda pisikestest punastest täppidest lööve.

Seni pole välja töötatud efektiivset meningokoki

B-serogrupi vastast vaktsiini. Meningokoki B-serogupp on Eestis peamine meningokokknakkuse põhjustaja.

SOOVITUSED

Praegusel viirusterohkel ajal soovitavad meedikud võimaluse korral vältida rahvarohkeid paiku.

• Inimesed, kel on ilmnenud haigusnähud, peaksid püsima kodus ning konsulteerima oma perearstiga.

• Kui väikelaps on haigestunud, tuleks hoolega jälgida tema seisundit, sest see võib väga kiiresti muutuda. Kahtluse korral pole ülearune pöörduda perearsti poole või erakorralise meditsiini osakonda.

• Mõningate meningokokigruppide põhjustatud haiguste ennetamiseks on efektiivsed vaktsiinid, kuid Eestis enim levinud B-grupi bakteri puhul neid pole. Seega on nakkuse ennetamiseks parim viis vältida rahvarikkaid kohti ning panna rõhku käte pesemisele.

Allikad: Viljandi haigla, terviseamet