/nginx/o/2013/02/12/1569340t1he48d.jpg)
Kehva tee tõttu, näiteks läbi löökaugu sõites auto lõhkunud inimene peaks sündmuskohale kindlasti politsei kutsuma.
Advokaat soovitab löökauguõnnetuse puhul politsei kohale kutsuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõnda soovitab advokaadibüroo Thor advokaat Sven Veltmann, sest ilma politseita võib olla tekkinud kahju hiljem raske tõendada.
«Teeomanikule tulemusliku kahjunõude esitamiseks on vajalik, et auto löökaugus või kvartalisisestel teedel lume ja jää koristamata jätmise tõttu purunemine oleks kindlasti politsei poolt fikseeritud,» märkis ta.
Veltmanni andmeil juhtub üha sagedamini, et kahju ei teki mitte ainult löökaugust, vaid kinnisõidetud lume ja jää ebatasasuse tõttu. Paraku ei ole kõik inimesed teadlikud, et iga tee peab vastama seisundinõuetele — kahju korvamist saab nõuda eri õnnetusjuhtumite puhul.
«Sõidukijuhtidel tasub teada, et hoiatav liiklusmärk iseenesest ei vabasta teeomanikku vastutusest,» märkis Veltmann. «Hoiatav liikluskorraldusvahend jaotab osa vastutusest teel liiklejale, aga kui tee ei ole hoolimata märgistusest liiklejale ohutu, vastutab kahju eest ikkagi teeomanik.»
Veltmann lisas, et kui politsei on olukorra fikseerinud ja teeomanik keeldub sellest hoolimata kahju hüvitamast, võib kannatanu pöörduda teeomaniku vastu ka kohtusse. «Siiski tuleb arvestada, et lahendi saavutamine kohtus on pikaajaline ja kulukas protsess.»
Eriti hullus seisus on pealinna teed ja tänavad, nii et paljudel suurtel tänavatel on kiirus piiratud 30 kilomeetrini tunnis.
2005. aastal tegi Tallinna tehnikaülikool oma uuringus järelduse, et Tallinn kulutab teede heaks mitu korda vähem raha, kui tema enda normatiiv ette näeb. Uuringus järeldati, et samas tempos jätkates saaks pealinna põhitänavad korda 40 aastaga, kõrvaltänavad aga, kus töid tehti vähem, umbes saja aastaga.