Harva esinev nakkus võttis pisipoisi elu

Viljandi haigla Foto: Elmo Riig / Sakala

Pühapäeval Viljandi haiglas hinge heitnud väikese poisi surma põhjuseks oli suure tõenäosusega harva esinev, ent üliohtlik meningokokknakkus.

Ehkki raviasutus ei avaldanud teisipäeval oletatavat diagnoosi, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri, et kurva juhtumi põhjuseks oli nähtavasti meningokokksepsise haigusvorm. Ühtlasi kinnitas ta, et meedikud jälgivad pingsalt poisiga lähedalt kokku puutunud inimeste tervist. «Kõik saavad ennetavat ravi,» sõnas ta ning märkis, et ühelgi teisel viljandimaalasel ei ole praeguseks meningokoki sümptomeid tuvastatud.

Meningokokknakkus on raske haigus, mis sõltuvalt kliinilisest vormist võib lõppeda haige surmaga. Eestis on viimasel kümnendil seda haigust väga harva esinenud.

Meningokokknakkuse inkubatsiooniperiood on 2—10 päeva, keskmiselt 4—7 päeva. Nakatumisel võib kujuneda bakterikandlus, mis tähendab, et haigussümptomeid inimesel ei esine. Bakterikandluse esinemise sagedus on keskmiselt 5—10 protsendil elanikkonnast ning see kestab keskmiselt 2-3 nädalat.

Invasiivne meningokokknakkus kujuneb välja tavaliselt vahetult pärast bakterikandluse teket ja seda soodustavaks faktoriks on bakterivastaste antikehade puudumine. Samuti võivad haiguse riskifaktorid olla eelnev viirusnakkus (ägedad respiratoorsed nakkused, gripp jm), traumad, immuunsüsteemi talitluse nõrgenemine ja suitsetamine.

Haiguse peamiseks kolmeks kliiniliseks vormiks on meningokokkmeningiit, meningokokksepsis ja meningiit koos sepsisega. Viljandis juhtumi puhul oletatakse meningokokksepsist. See on raskem haigusvorm, sest selle puhul kujuneb sageli välja septiline šokk. Haiguse kulg on kiire, vaevused tekivad äkki mõne tunni jooksul, haige seisund halveneb väga kiiresti: tal on palavik, teadvus hägustub, võib ilmuda petehhiaalne lööve jäsemetel. Suremuse protsendiks hindavad arstid seejuures 15—80.